Kuusk või mittekuusk?

Jõulud koos kuuse tuppa toomisega on tore traditsioon. Küünlad põlevad ja puu lõhnab niiiii hästi. Minu pere kuusk on hetkel rõdul (eile ma jõudsin korraks isegi arvata, et meil polegi seda), kahtlane kas ma eraldi elades endale edaspidi kuuse muretsen. Jõulupuu ajaloost saab lugeda siit, pikk ja põnev jutt iseenesest.

Mõnele inimesele on see aastas ainus lähedane kokkupuude elava puuga, või noh peaaegu elavaga. Omamoodi uhke tunne on vanu klaasist mune okste külge riputada. Ja mille alla need kingitused siis ikka panna? Nüüd peaks pakkuma mingeid alternatiive: suur potitaim, kamin, kingituse-peitus, jõuluvana toob vms. Kunstkuuske ma ei poolda, sest esiteks kulub selle valmistamiseks mõttetult palju plastikut ja tekib muud jama ning välimus-olemus pole ka õige. See on nagu võtta koera igatsevale lapsele karvane mänguloom, mis toitub patareidest ja ei aja karvu.

Ma arvan, et osaliselt on jõulupuu siiski raiskamine – kuusk on vaatamiseks ja visatakse pärast ära, mitte söömiseks nagu näiteks hapukapsas (analoogia selles, et kasutatakse ära terve maapealne taimeosa). Samas, ebaloogiliste otsuste tegemine teebki meist inimesed. Puid raiutakse iga päev ka sajaks muuks otstarbeks, tõsi küll ilmselt mitte nii väikseid puid ja kui arvestada, et ühe suure „raieküpse“ metsapuu eluea sisse (80 aastat), mahub 8-10 väikese jõulukuuse eluiga, polegi pilt vist nii väga masendav. Vähemalt majanduslikus mõttes. Mets on muidugi palju rikkam elukeskkond kui kuuseistandik, selles mõttes on vahet. Otsustav on muidugi kas eelistatakse väiksemat tulu kohe või kõike korraga kauges tulevikus… tegelikult vaevalt, et enamus kuusemüüjaid neid sihipäraselt kasvatab. Need kes võtavad jõulupuuks ainult suurte puude latvu on eriliselt jobud…

Siinkohal soovitan pigem võtta kuuseke elektriliini alt oma metsast kui vähegi võimalik või kasutada riigimetsa programmi. Ja pärast jõule viige oma puud tuleskulptuuride meisterdamiseks. Korra aastas ju võib.

Rõõmsaid pühi!

5 mõtet “Kuusk või mittekuusk?”

  1. “Kuuse jaoks ei ole vaja väga palju ehteid,
    tema ootab lahket maja, rõõmu, mis on ehtne.
    Paksust metsast meie pärast toodi tema siia,
    ta ei kasva meie pärast suureks mitte iial.”

    Rocca al Mare vabaõhumuuseum kogus eelmine talv vanu kuuski ja ehitas nendest roigasaedu.

    Minu issi pidas oluliseks osta mingi välismaine imekuusk. Milleks – raske öelda. Mind polnud siin, kui otsus tehti.

  2. Minu isa ja vend tõid puu RMK programmi raames. See programm oli väga hea ja ehk inimesed seeläbi ostavad vähem plastikust kuuski, mis mõni aasta tagasi oli üsna popp. Meie puu põleb tõenäoliselt peale jõulu meie kaminas ja oksad lähevad rooside kaitseks. Venna oma kohta ei oska öelda aga tõenäoliselt on lugu sama.

  3. Plastik kuusk on jälle mitu aastat üks ja see sama. Mina enne oleks kuuseta, muidugi, kui ostaks plastikkuuse. 🙂

  4. Pole veel näinud ühtki normaalse välimusega plastikust kuuske.

  5. Me tõime kuuse oma metsast. Iga aasta oleme toonud. Ma oleks ka enne kuuseta kui plastikkuusega.

Kommenteerimine on suletud.