Tuuleenergia võlu ja valu

Tuuleenergiat nähakse peamise Euroopa Liidus peamise energiaallikana, mille abil vähendada taastumatute energiaallikate tarbimist. Seda lihtsalt sellepärast, et antud laiuskraadidel on elektrit tuulest toota palju hõlpsam (ka odavam) kui päikesest. Tuul puhub ka peaaegu igal pool (tõusu-mõõna ja bioenergia rakendused pigem lokaalsed). Tuule energia peamise miinusena tuuakse välja tema kõikumine. Skeptikud küsivad pidevalt, mis saab kui väljas on talvel -20oC ja tuult ei puhu paar nädalat.Ka sellisele olukorrale on võimalik leida erinevaid lahendusi, kuid mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.

Hiljuti käis meediast läbi uudis kuidas hiidlased sõdivad suure tuulepargi vastu mis rikub nende merevaadet. Ka Virumaale Kullengale planeeritav tuulepark tekitab kohalike elanike vastaseisu. Ühelt poolt ma saan nendest inimestest täiesti aru, kes tahavad loodusliku elukeskkonna säilimist, et säiliks vaade, kus meri kaob silmapiiri taha. Ning tuulepark võib rikkuda nii mõnegi hingematvalt ilusa vaate. Teisalt kui tahetakse rakendada mastaapseid plaane, mille kohastelt ainuüksi Eestis Energia rajatavate tuulikute koguvõimsus on 1 GW (pool Narva põlevkivi jaamade võimsusest), siis paraku on ei jää just palju kohti, kust pilku merele keerates, ei oleks tuulikuid näha. Siit tekivad kohe konfliktid, ühelt poolt me soovime tuuleenergiat teisalt ei taha näha tuulikuid. Tekib jälle otsustamise koht, millest kirjutasin ka „Looduskaitsealade tulu ja kulu“ teema all. Kas me hindame rohkem saadavat elektrit või vaadet ja kohalike elanike heaolu. Paratamatult pole Eestis nii asustamata rannikuid, mis ei oleks looduskaitsealad ning kus tuulikute rajamine kedagi ei mõjutaks. Praeguse olukorra jätkudes on oodata pea iga uue tuuliku rajamisel kohalike elanike vastaseisu ja kohtuskäike. Kas energianälg paneb meid harjuma mereäärsete tuuleparkidega või leitakse lahendusi kuskilt mujalt?

17 mõtet “Tuuleenergia võlu ja valu”

  1. Kui kellelgi on võimalust, jälgige arutelu, mis toimub looduskaitseringi listis. (info: http://www.ring.ee) Seal on päris erinevaid seisukohti võetud. Võin ka edastada kirju, kui on soovi kellelgi.
    Esteetika koha pealt tuleb meelde kellegi küsimus, et kas meile nunnuks muutunud tuuleveskid polnud meie saarte maastikele ilmudes samasugused esteetika rikkujad? (arvestades, et kuskil 19 sajandi lõpul oli läänerannik ja saared nendega “üle külvatud.” Ma ei ütle, et minu arust uued tuulikud hirmus ilusad oleksid, lihtsalt mõlgutan mõtteid…

  2. Ahjaa.. Seda ka, et minuarust parem olgu meie tarbimise määr meil silme all kui et kuskil maa sees Ida-Virumaal. Siis vb inimesed mõtlevad kaks korda kui endale järjekordseid uskumatuid elektroonilisi vidinaid muretsevad.

  3. Jah, ma juba ootasingi et keegi selle teema siin jutuks võtab (ma olen ise liiga laisk :[] järelikult).
    Ma elan ise suviti sellest Viru-Nigula tuulepargist umbes 8 km kaugusel ja olen vaatamas käinud neid. Enamus ajast need seisid (probleemid) aga väga hiiglaslikud olid küll. Kui töötasid tegid pisut häält ka. Linnulaipu ei täheldanud, aga suvel pole rändeaeg ka. Paistsid need tuulikud muidugi kaugele, aga selleg harjub. Ilmselt ei ole eestlased kaugeltki ainsad, kes selliste asjadega harjuma peavad. Pigem ma eelistaks neid siiski merre paigutatuna, aga merre on vist ainult EEsti riigil õigus neid ehitada vms.

  4. Pseudoprobleemid minu arust, liiga palju energiat ja raha kulub sinna.
    Eesti viga on see et me laseme kõik teistel teha, et siis hea oleks pärast öelda näed mingi võõrama firma tegi meile liiga. Raha vahetas käsi ja kui vaja tehakse Vilsandist ka lõpuks tuulepark. Sellist asja et meie ise midagi teeks seda ei ole!
    Inimene ja loodus harjub kõigega, paratamatus on see et konsensusega selliseid asju ei saa kunagi teha, millestki peab loobuma, et edasi elada. Ühed aktivistid tahavad et loomi ei peetaks puuris ja kõik nahad sünteetilised oleks. Teised protestivad et kõik on sünteetiline ja looduslikke asju oleks vaja. Otsustage ära mis te tahate. Elada kiviajas ja süüa rotte ja prussakaid või vaadata soojas toas televiisorit.
    Seda et me looduse osa oleme kiputakse unustama.

  5. Ühelt poolt muidugi kipub tõesti olema nii, et Eestlased väga initsiatiiviga ei hiilga. Harjumisega kipub olema pigem nagu anekdoodis – ka poomisega harjub, algul siputab aga pärast on täitsa rahulik. Raha panustamisega – varem või hiljem tuleb seda niikuinii teha, milleks siis mitte juba varem.
    Aktivist ma küll ei ole, karusloomade nimel strippamas ei käi, aga edasi elaks sellegipoolest 🙂 Milleks neid nahku üldse vaja kanda on? Kas tegu on mingi signaaltunnusega, staatusesümboliga, hädavajadusega?
    Paraku paljud ei suuda end tõesti looduse osana võtta (ja eile ma kohutasingi veidi mingeid jehhoovatunnistajaid, öeldes et mul pole probleemi olla amööbiga solidaarne/võrdõiguslik/midaiganes kuna me oleme mõlemad evolutsioonis sama kaugele jõudnud ehk olemas).
    Kiviajas elada ma eriti ei igatse, isegi metafoorilises mõttes mitte. Tehnika õnneks areneb ja ma usun, et arvutid ja Internet ei kao kuhugi, võib-olla asenduvad millegi analoogsega aga põhimõte jääb. Televiisorit ma eriti ei igatse, olude sunnil seda pole juba 2 aastat ja pole ka tekkinud tahtmist osta. Me tahame tekitada arutelu ja otsida lahendusi, mitte süüa. Kui esmavajadused on rahuldatud, tuleb ka muu…

  6. See, sünteetika vs nahad ja muu siuke, on see koht, kus looduskaitsjad ka üksteisest erinevad. Mina tahaks uskuda, et mingid kompromissid (prussakate osas vähemalt) on olemas. Tuulikute kohapealt – kui me kavatseme tuulikutega katta oma pappmajakesterajoonide elektrikütted, tulevikus elektriauto kütuse näiteks ja üldse kõik, mis pähe tuleb, siis tuleb ilmselt tõesti Vilsandi ka katta tuulikutega.
    Aga kui me ratsionaliseerime (kui kole sõna!) tarbimist, mõtleme asjad läbi ja kombineerime teiste taastuvatega, siis see on võib-olla isegi võimalik.
    Mulle ei tundu, et meil oleks energiaressurssi ühegi külje pealt üle, et teda niiväga välismaale üldse müüja. Veel-enam – kui me magusamad tuuleenergia kohad välisinvestoritele parseldame, jääme oma taastuvenergia protsendi täitmisega jänni (EL nõuded).

    Tõenäoliselt on selle “ratsionaliseerimise” käigus teha mõõdukaid kompromisse. Aga nagu me ökotehnoloogia loengust mäletame, on ökotehnoloogia ju ka samm mugavama/kvaliteetsema/parema elu suunas. Seega, ma ei arva, et need kompromissid vähendaksid mu elukvaliteeti (ma ei arva, et me peaksime koopasse kolima! :D), pigem vastupidi. Lihtsalt näiteks praegu nii enesestmõistetav linnasisene tööle-koju sõit isiklikus autos, tundub väga mugav, seni kuni ühistransport on alaarenenud (nagu ta seda praegu Eestis suures osas veel on). Minu õde, kes töötab Tallinnas ühes linnaplaneerimisfirmas ja kellel on palju sõite vaja päeva jooksul teha, on loobunud kesklinnas lõpuks autost. Kiirem/mugavam/odavam on sõita trammiga. (ja enne kui ta trammiga sõitma hakkas, oli ta veendunud, et trammis on ainult narkomaanid ja vargad jne.. – praegu on ta endale üllatusekski väga rahul)

  7. Mina ütleks kasukate koha pealt nii, et maailmas on piirkondi, kus nad on praktilikud ja vajalikud. Nendes piirkondades elab üsna vähe inimesi. Neenetsid näiteks. Nad kasvatavad ise oma põdrad. Ka Moskvas on selliseid ilmasid ja võib-olla ka Helsingis ja Võrus. Aga Pariisis? San Fransisco? Brasil? Cape Town? Eile õhtul oli Pariisis -10C, aga see on anomaalia, väga haruldaselt külm ilm, pealegi -10 elab ilusti ilma kasukata üle. Ehk – ilu ja lõbu pärast loomakasvatusi pidada on totter, karusnahksetes bikiinides superstaarid on idioodid. Igal asjal on oma koht jne.
    Asja teine külg, loomad – kui me lepime sellega, et on olemas teatud karusnaha turg ja me tõesti peame neid olevusi puurides, siis tuleks neile ausalt normaalsed tingimused tagada ja mitte anda neile perse surakat ja tõmmata neil elusast peast (jah, nii tehakse ka) nahk maha. Ja “vabastusaktsioonid” hõberebastele on peaaegu sama nõme kui see surakaandmine. Aga meeleheitlik tegutsemine on ka alati sõnum.
    Sama on tegelikult ka kogu meie toidulihaga – loomakaitsjad jättavad paraku liiga totra mulje tihti, et neid tõsiselt võtta, aga nad viitavad täiesti reaalsetele ja olulistele probleemidele.

    Vaadake Earthlingsite filmi, kui soovite silmaringi laiendada… http://www.youtube.com/watch?v=pukC8YbXM7E&feature=PlayList&p=FF76184BFD2E8BD4&index=0&playnext=1

  8. tekitada arutelu? mille üle? Kui ei suuda asju suures plaanis näha siis ei tule sellest arutelust midagi välja. Aru peab saama et need tuulepargid mis eestis praegu eksisteerivad on puhas äri. Roheline energia on see mille najal saab nii mõnegi äriplaani üles ehitada mis täidab kõvasti taskuid. Pikemas perspektiivis ei tule sealt mingit enegeetilist kindlust.

  9. Ma tahtsin vaid niipalju öelda, et neid tuulegeneraatoreid võib ju ehitada, kuid tõsi on see, et Eestis pole just palju kohti, kus piisavalt tuult oleks, et nende generaatorite ehitus end ära tasuks (loomulikult väga pikas perspektiivis küll ehk). Peale selle, Eestis on keeruline leida kohti, kuhu neid ehitada: kord käirib vaadet, kord pole piisavalt tuult, kord on ala kaitse all jne.

    Isiklikult leian, et tuule-energia kui energeetiline allikas Eestis ei tööta. Siis peaks juba igale hoonele oma generaatori paigaldama.

    Muidugi väikses ulatuses, teatud kohtades ja kasvõi talu peale mõni väiksem generaator on hea.

  10. need yksikud tuulegeneraatorid on t6esti hetkel vaid puhas 2ri ja rohelist m6tlemist vaevalt nende omanikelt oodata tasub…
    pealegi on selge, et hetkel ainuke t6siseltv6etav energiaallikas , mis vahetaks v2lja p6levkivielektrijaamad on tuumaenergia (nuta v6i naera, aga nii see on)

  11. to Kai. Kui arvestada, et kavandavate tuulegeneraatorite maht Eestis ületab pea kahekordselt Eesti maksimaalse energiatarbe siis ei tahaks nõustuda sellega, et Eestis pole piisavalt tuult. Tõsi leida kohti kus see üldse inimesi on palju vähem.

    to Hardi. Paraku on tõesti nii, et arvestades praegu Eesti energiatootmist siis tuuleenergia ei vähenda põleviviga ahju ajamist, sest elanikkonnale on vaja pidevat elektrivoolu. Tuuleenergia on aga minu arvates tänasel päeval veel liiga kallis ning selle suure mastaapne kasutusele võtt nõuab liiga suuri kulutusi, et see ennast ära tasuks. Vastasel korral võib tekkida oht et me oleme küll “rohelised” aga peame selle eest maksma olulise majandusliku tagasiminekuga, kas me aga seda tahame?

  12. Nagu sa tead lauri.. siis keskkonnakaitse (rohelised mõtted) toimib ainult sellistes piirides kus need ei sega üldist progressi 🙂
    Ja kordan j…… 😀 tuuleeneria on eestis puhas äri.. ei mingit õilist tagamõtet.

  13. Liiga palju on meil samastamist tuuleenergia=vahelduvvooluvõrgu elektrienergia. Mõtted peaksid liikuma suunas tuuleenergia=akumuleeritud transpordienergia või tuuleenergia=akumuleeritud soojusenergia (näiteks tuulik, mis kütab talvel maja otse hõõrdejõu abil tekkivaks soojuseks). Minu arvates on ka tuule-ärimehed liiga laisad: tuulik püsti, energia võrku ja raha tiksub. Ongi kogu ärimudel. Investeerisin, järelikult pean saama kasumit. Aga kahjuks ei ole valemi puhul tuuleenergia=vahelduvvooluvõrgu energia seda kusagile ODAVALT akumuleerida. Tuuleenergia ei oaku ise varustuskindlust, lootmine Rootsi hüdroenergeetilisele puhverdamisele tähendab seda, et hea tuule ja vähese tarbimise korral müüme tuuleenergiat alla omahinna, ja raskel ajal, kui ise oleme tarbijad, ostame kallilt tagasi. Nagu pangas. Täpselt sama probleem on Taanis, mis müüb tuuleenergiat Norrale alla omahinna. Kui rajame akumuleerimise süsteemid ja maksame kallima hinna kinni, oleks justkui korras, aga siis kasvavad kõik teised hinnad. Näiteks muutub majanduslikult kahjulikuks toiduainete tootmine Eestis ja veame neid sisse mujalt. Selle tulemusena, jättes kõrvale meie oma majanduse hääbumise, maksame kinni transpordikulud, mis põhjustavad täiendavaid emissioone. See on ainult üks väike näide, kuidas kõik on omavahel seotud ja alternatiivenergia kasutuselevõtu kogumõjud pole adekvaatselt hinnatavad. Mis puutub tuulikute mürasse, siis uuringute kohaselt inimesed 800 m kaugusel on tõsiselt häiritud ja 2 km kaugusel samuti, kui tuul peaks olema tuulikute poolt. Tegelikult on nii, et müratase on madalam kui linnas – autod, rongid jne. Kui see tuulik oleks minu oma ja elaksin 400 m kaugusel, oleksin närvis, kui müra ei oleks – sest siis raha ei tiksu. Nii lihtne ja psühholoogiline see ongi. Mistahes tööstus põhjustab reostust ja tuulikute puhul on keskkonnamõju võrreldes näiteks keemiatööstusega suhteliselt pisike. Aga närvi ajab loomulikult, kui ise kasu ei saa. Kui vald ei suuda kohalikele elanikele selgeks teha, missugust kasu saadakse, siis ei tule ühtegi suuremahulist projekti. Kui kohalikud elanikud ei hakka ise tulu saama, siis projekt läbi ei lähe. Kui kummaline see ka ei oleks, aga näiteks Ida-Virumaa inimestel ei ole põlevkivikaevanduste vastu väga suuri pretensioone, on üksikud veeprobleemid. Sest need on juba olemas ja annavad väga paljudele tööd ja leiba. Aga teile jõudu siin blögis probleemide tõstatamiseks ja analüüsimiseks.

    Erik Puura, Tehnoloogiainstituudi direktor

  14. Seda transpordivärki vist kuskil Skandinaavias on rakendatud ühistranspordi peal, mingist loengust nagu meenuks… Või meenub valesti?
    Millegipärast mulle tundub, et Eestis väga ei julgeta neid asju proovida, mida kuskil veel sisse töötatud pole. Ehkki meil on just hea pisike riik, mis ebaõnnestumised mõnes mõttes kergemini nagunii alla neelaks ja kus alternatiivseid mõtteid tegelikult kergem oleks sisse viia kui suurel maal. Mis variandid üldse on tuuleenergia salvestamiseks transpordi jaoks, kas keegi teab rääkida konkreetsetest näidetest?

  15. Üks võimalus on pumbata õhku vee alla olevatesse nö õhu kottidesse.. sealt saab hiljem selle eneriga kätte, seda muidugi trantsportida ei saa, aga salvestamiseks kõlbaksid küll.

    Minu arust parim oleks võimalik täiteks elektrist vesinikku toota, seda saab pärast kõigeks kasutada :D, iseasi kas see tuulikute pealt ka väga effektiivseks osutub

  16. Kutse seminarile! (Edastan Ringi listi kirja Ringi presidendilt)

    Jaanuari kuus toimus Ringi listis arutelu tuuleparkide teemal. Nüüd,
    semestri esimesel neljapäeval, 12. veebruaril tuleb meile esinema
    Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Jaan Tepp.
    (www.tuuleenergia.ee ) Seminar toimub Vanemuise 46-327 algusega
    18.00. Sellest huvitavast õhtust ei tasu ilma jääda.

    Kõigepealt räägib Jaan Tepp üldiselt tuuleenergiast ja –parkidest ning
    nende plussidest ja miinustest. Seejärel toimuvas vestlusringis on
    meil harukordne võimalus uurida, mis tuuleenergeetikaga tegelevatel
    ettevõtetel plaanis on. Samuti oma seisukohti esitada ja vajadusel
    teemaga seotud valupunkte välja tuua.

    Kohtumiseni neljapäeval

Kommenteerimine on suletud.