Kliimamuutuste võimalik mõju inimtegevuse erinevatele sfääridele

Kevad on kka ilma näol kätte jõudmas ja väljas hakkab (ehk) juba soojemaks minema. Kirjutasin talvel kooli jaoks väikese kokkuvõtte kliimamuutuse võimalikest mõjust meie elule. Leidsin, et paslik oleks seda ka siin jagada.
Kliimamuutuste võimalik mõju inimestele on väga lai ning suuresti vaidluse all. Võimalikud riskid on karmimad ilmastikunähtused, kahjustunud ökosüsteemid madalama mitmekesisusega, madalamate rannikualade üleujutus tõusva vee mõjul ning nakkushaiguste nagu malaria, kollapalavik ja koolera laiem levik.
On ka positiivseid mõjusid: mõningates kohtades aitab kliima muutumine kaasa põllumajandusele ning metsandusele kuna tekkib pikem kasvuperiood ning viljakam pinnas. Lisaks võivad piirkonniti tekkivad pehmemad talved säästa inimelusi.

Millised ilmastiku nähtused meid ees võivad oodata?
Tugevamad tormid – 4 ning 5 kategooria tormide sagedus on tõusnud 20%-lt 1970-l aastatel 35%-ni 1990tel. On kasvanud ka tormide tekitatud majanduslik ning sotsiaalne kahju kuid seda põhjustab pigem inimeste populatsiooni tiheduse kasv. Teoreetiliselt aga võib ennustada temperatuuri kasvades järjest tugevamate tormide tekkimist.
Tugevamad vihmad/erosioon – Aurustumine suureneb kuna ookeanid on soojemad. Kuna maakera on suletud süsteem, toob see kaasa tugevamad vihmad, tekitades tugevamat erosiooni. See võib saada saatuslikuks troopilsitele aladele (eriti Aafrikale) aidates kaasa kõrbestumisele. Teisalt võib aga vihma koguse kasvamine viia metsade kasvamiseni kuivades kõrbestunud piirkondades.
Liustike sulamine – Alates 1980 on märgatud kiiret liustike sulamist, mis on peale 95 aastat veel kiiremini toimuma hakanud. Arvates välja Arktika ja Antarktika, on liuske jää hulk umbes 50% võrra vähenenud võrreldes 19 sajandi lõpuga. See on aga halb uudis nende jaoks, kelle joogivesi on otseses sõltuvuses liustikest.
Himaalaja liustikud on Aasia suurte jõgede toitjateks ning need jõed võivad halvimal juhul kaduda temperatuuri tõustes juba aastaks 2035. Umbes 2,4 miljardit inimest elavad nende jõgede valglas ning nad võivad kogeda järgnevatel kümnenditel üleujutusi ning hiljem põuda.

Milline võib olla mõju majandus ja sotsiaalsfääridele?
Stern review (Sterni aruanne) – Nicholas Stern (Endine maailmapanga asepresident) ennustab, et kliima muutusel on väga tõsine mõju majandusele juhul kui midagi ette ei võeta. Aruanne toob välja, et probleemi kergendamiseks on vaja investeerida vähemalt üks protsent globaalsest GDP’st aastas. Kui seda ei tehta riskitakse madalseisuga mis on värtuses kuni 20% sellest, milline globaalne GDP võiks olla. Sterni aruannet on mitmete poolt kritiseeritud kuid tal on ka palju toetajad. Kindel on aga, et kliimamuutused ei jäta aga majandust puutumata.
IPCC andmetel on temperatuuri vähese muutuse korral arenenud riikidel suur tõenäosus kogeda positiivseid tagajärgi majandusele. Arenguriigid kogevad aga negatiivseid tagajärgi. Suuremad temperatuuri muutused on tõenäoliselt aga kõigile ebasoodsad.
Põllumajandus – kliimamuutus võib mõjuda põllumajandusele nii positiivselt kui negatiivselt. Kõrgemad temperatuurid lubavad piirkonniti kasvatada taimi, mida varem ei olnud võimalik. Paiguti suureneb sademete hulk ent teistel aladel jälle väheneb. IPCC sõnul tõuseb põllumajanduse produktiivsus veidikene kõrgematel ning keskmistel laiuskraadidel (kuid vaid 1-3 kraadise keskmise temperatuuri tõusu korral ning sõltuvalt kasvatavast viljast). Madalamatel laiuskraadidel arvatakse põllumajanduse toodangu vähenemist. Globaalselt arvatakse et toidu tootmise potensiaal tõuseb kui temperatuuri tõus piirdub 1-3 kraadiga kuid kõrgema tõusu puhul arvatakse seda langevat.
Infrastruktuur – Kuna temperatuuri variatsioon on suurem võivad teed, lennujaamad, raudteed ning torustikud vajada tihedamalt remonti ning väljavahetamist. Piirkondades, kus kliima muutub palju ei pruugi infrastruktuur sellisteks tingimusteks disainitud olla.
Migratsioon – Aladelt, mida kliima muutumine enim mõjutab võib toimuda suur väljaränne. IPPC andmetel võib 2050 aastaks eksisteerida ligikaudu 150 miljonit keskkonna põgenikku. Põhusteks tuuakse rannikute üleujutamist, rannajoone erosiooni ning põllumajanduslikke probleeme.

Mõju tervisele:
Otsene mõju – Kõrgemad temperatuurid talvel vähendavad külma ilma põhjustatud surmi, samas suvel tõuseb kuumast tingitud surmade arv. Inglismaa ja Walsei kohta on arvutatud, et 1 kraadise temperatuuri tõusu tulemusena sureb talvel niipalju vähem inimesi, et see kaalub üle suvel kuumaga surevad ning vähendab aastas surmajuhtumeid 7000 inimese võrra. Ameerika Ühendriikides aga sureb igal aastal külma tõttu ainult 1000 inimest, kuuma tõttu aga kaks korda rohkem.
Haiguste levik – Arvatakse, et globaalne soojenemine suurendab haigustekandjate – näteks moskiitode, kes kannavad malaariat – levikualasi. Vaesemates riikides võib see viia arvukamate haiguste juhusteni, rikkamates riikides, kus sellsied haigused on suuresti välja juuritud, mõjutab see suuremalt jaolt rohkem majandust, kuna on vaja teha suuremaid kulutusi ennetavatale meetmetele.

Loomulikult on see vaid ühe stenaariumi ülevaade. Ilma ning sellest tulenevaid tagajärgi on raske rohkeem kui paar päevagi ette ennustada rääkimata siis aastatest. Keda teema huvitab võib lugeda edasi näiteks siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Effects_of_global_warming ning selle lehe all olevatelt viidetelt.

2 mõtet “Kliimamuutuste võimalik mõju inimtegevuse erinevatele sfääridele”

  1. P.S. Soovitus üks postitus päevas (kattuvad piigid, noh).
    Muidu asjalik postitus. Oled mõtet kontsentreerinud, see on hea.

  2. Minul ajas täna harja punaseks Argo Arraku sõnavõtt teemal, et kliimasoojenemist ei ole, rääkimata sellest, et inimene seda põhjustaks. (http://www.ilmajaam.ee/?id=184880) Ma suhtun ka ise natuke skeptiliselt asjaollu, et ainult inimese CO2 on kliima soojenemise taga (nagu tihti meediast võib välja lugeda). Tema artiklis aga ilmnes minu arvates täielikke vigu. Ta lausub “Kuna meretaseme tõus on viimase 80 aasta jooksul olnud lineaarne, 2,46 millimeetrit aastas ehk umbes 30 sentimeetrit sajandi kohta, siis ei tundunud usutav, et järgmise saja aastaga võiks see tase kerkida tervelt 20 korda rohkem.” Aga ometi ju teame, et siiani on sulanud liustikud, mis paiknevad peamiselt vees ja põhjustavad veetaseme tõusu minimaalselt. Kui aga valdavalt hakkavad sulama maismaa liustikud on meretaseme kasv oluliselt kiirem. Muidugi kas see number on just 20 korda suurem on vaieldav.

    Ta väidab, et 11 sajand oli hästi soe. Samas unustab täielikult “hokikepi graafiku”, mis on saanud teadusliku enamuse heakskiidu http://en.wikipedia.org/wiki/File:Hockey_stick_chart_ipcc_large.jpg . Sellel on selgelt näha, et arvestades terve põjapoolkera temperatuure, ei olnud see 11 sajand midagi nii soe:P

    Ta vaatleb kliimat aastate lõikes “Viimase kümne aasta jooksul ei ole mingisugust soojenemist olnud ja aastal 2007 tuli isegi tugev jahenemine.” Samas võib ühe aasta keskmisi temperatuure mõjutada palju faktoreid ja selle muutumisest ei saa mingeid järeldusi teha järgnevateks aastakümneteks.

    Kokkuvõtvalt ma loen huviga kliimaskeptikute artikleid, kui kritiseerides ei tohiks ära unustada fakte.

Kommenteerimine on suletud.