“Loodussõbralik” kosmeetika

Igasugune ökovärk on muutunud viimasel ajal üsna populaarseks, et mitte-öelda “öko-” eesliide on täiesti devalveerunud ja sisu kaotanud – enam ei saagi aru, mille järgi siis valida, kuidas otsustada, et valik oleks kasulik enda tervisele ja säästlik loodusele… Ma ei suuda siin ligilähedaseltki piisavat kokkuvõtet anda kogu teemast, aga natuke mõtlemisainet siiskil.

Räägitakse ka Fairtrade’ist ja päritolumaad toetavast tootmisest. Ning muidugi “against animal testing!” (Muide, loomkatsete vähenemine pidi esmajoones olema seotud mitte niivõrd loomakaitse kuivõrd sellega, et kõik testitav on juba ära testitud) Võib-olla pole ma kõige õigem inimene sel teemal diskuteerima, sest dekoratiivkosmeetikat ma igapäevaselt ei tarbi, kuid nagu iga teine tavaline inimene, tahan minagi hea välja näha – ja selleks ei piisaks kaugeltki mitte ainult dekoratiivkosmeetikast. Kreemid, šampoonid, palsamid, raseerimisvahendid, näomaskid, salvid, hügieenilised huulepulgad, jne… Kellel huvi on sügavam, leiab informatiivseid artikleid internetisügavusest küllaga. Alla panin valiku linke.

Näide tootest, mis ka sisuliselt võrdlemisi "öko" on
Näide tootest, mis ka sisuliselt võrdlemisi "öko" on

See, et pakil on kirjas 100% naturaalne, looduslik, roheline või muud taolist, ei anna sisu kohta mingit garantiid. Sama hästi võib seal kirjas olla “maailma parim.” See on lihtsalt reklaam. Lähtuma peab ikka koostisosadest. Tasub mõelda ka sellele, et enamik kosmeetikume on siia kuskilt transporditud, st isegi kui toote valmistamisprotsess on väga jätkusuutlik ja mõistuspärane, siis tema “jalajälg” võib olla üsna suur tänu teekonnale poeletti. Iga kreemituub läbib muidugi ka tohutu eeluurimisprotseduuri (vähemalt need, mida Euroopas polettidelt leida võib), st et tootearendusse ja stabiilsus, bakterioloogilistesse ja muudesse testidesse läheb tohutu energia.

Alates jaanuarist 1997 peavad kõik Euroopa turul ringlevad kosmeetikatooted kandma oma etiketil koostisosade täielikku nimekirja (INCI). Kosmeetikat ostes peaks iga inimene pilgu etiketile heitma ja otsima emakeelset sisututvustust (koostisoasad peavad olema kantud tootele originaalis ladina keeles, et vältida tõlkevigu).

Eestis keelatud toode, mürgine siin, lubatud USAs
Eestis keelatud toode, mürgine siin, lubatud USAs

Eesti meediast on ka otseselt ohtliku kosmeetika juhtumeid läbi jooksnud. Aasta 2006  lõpul kõrvaldasid tervisekaitseinspektorid müügilt Ameerika sarja ESSIE üksteist mitmesuguse tootenimetuse all müüdavat küünelakki, sest tootja märgistusel esines ühe koostisainena dibutüülftalaat. Eestis on aga kosmeetikatoodetes ftalaatide kasutamine keelatud. Ftalaadid on reproduktiivtoksilised ained, mis võivad põhjustada sigivushäireid. Euroopa Komisjoni kiirteavitamissüsteemi kaudu saabunud info alusel kõrvaldati müügilt ka Ameerikas toodetud Sally Hanseni küünehooldusvahendid. Needki sisaldasid dibutüülftalaati. 2007 võeti müügilt ära veel 56 Šveitsi öökreemi-maski Viva Beauty, sest mikroobide sisaldus ületas lubatud taset. Niisiis tasuks eriti hoolikas olla väljast poolt Euroopat kosmeetikat ostes. Põhja-Ameerika teadlikumad tarbijad küll sõdivad oma kosmeetikagigantide vastu, aga seni pole varast puberteeti esile kutsuvad ja kantserrogeensed koostisosad poelettidelt kuhugi kadunud.

Suur osa kosmeetikumidest põhineb  naftaproduktidel. Naftatööstus ei ole ühelgi juhul tõeliselt loodussõbralik. Eriti tähelepanelik tasuks olla igasuguste lõhnainetega. Toavärskendajad, lõhnastatud pesukaitsmed (!?), wc lõhnastajad, lõhnakuused autodes, üle lõhnastatud pesupulbrid, jmt. Lõhnained lenduvus on omadus, mis teda eriti hästi keskkonnas edasi kannab. Enamasti on sellised “lõhnavad” tooted ka sisuliselt mõttetud. Kodu tuleb tuulutada, wc-d piisavalt tihti pesta, riideid tuleb nööril kuivatada, et nad värskelt lõhnaksid, autos ei tohi suitsetada ja ongi probleem lahendatud. Igasugused kodukeemiatooted saab üsna hõlpsasti välja vahetada sooda, soola ja äädika vastu. (otsige lisa bioneer.ee-st)

Stacy Malkan (San Francisco “Ohutu kosmeetika” kampaania kaasalgataja ja raamatu  „Not just a Pretty Face: The Ugly Side of Beauty Industryautor)  on öelnud: „Paljudel meist võivad olla algselt vaevumärgatavad kõrvalnähud. Sellegipoolest lõhnaained, millel on meile vaevu hoomatav efekt käesoleval hetkel, võivad omada olulist rolli meie tervisele pikemas perspektiivis.”

Ameerika ilutööstuse pahupoolest
Ameerika ilutööstuse pahupoolest

Niisiis. Loodusliku kosmeetikaga on üks trikilugu… Toote etiketid meid tihtipeale tõele palju lähemale ei vii. Kuldreegel tundub aga olevat see, et mida lihtsam on koostis, mida vähem läikivam pakend, seda väiksem koormus loodusele ja enda tervisele. Ja kui soovite, et teie lastest allergikud ei kasva, siis nende lähedusest tasuks vähemalt õrnematel aastatel igasugune sünteetiline kosmeetikatööstus eemal hoida (k.a. pesupehmendajad, loputajad, liiga tugevalt lõhnavad pesupulbrid, lõhnavad mähkmed,  jmt).

Jõuame jällegi samasse punkti: tuleb olla teadlik tarbija ja mitte pimesi kraami endale ostukorvi laduda. Ei ole mõtet osta mingisuguse soodustuse ajel maksipakendis kreemi, kui ta enne halvaks läheb kui ära jõuab kasutada, rääkimata sellest, et enamasti tekib inimestel tootest mingi hetk tüdimus… Tasub hoida silma peal kodumaisel toodangul ja saadaval on ka kosmeetikat taaskasutatavates topsides (Lush pakub sellist teenust, kui mu mälu mind ei peta). Dumat nada… Oma tervise ja looduse nimel.

Kasutatud allikad:

Sünteetilised lõhnained

Komseetika tegemine

mingi naiste foorum

ära korjatud kosmeetikumid

Kemikaalid kosmeetikas

Kosmeetikaohutuse päev

Liigne hügieen pole ka lahendus.

Ilu on küll vaataja silmades, aga vastuvaidlematult on terve inimese loomulikult terved küüned, nahk ja juuksed kenad vaadata. Eelkõige tuleb ikka täisväärtuslikku toitu tarbida ja piisavalt magada. Kui aga vahel stress näo halliks muudab või linnaõhk sära juustest ära kaotab, on võimalik palju nippe internetisügavustest leida, kuidas keskmiselt loodussõbralikumalt end turgutada ja mitte dekoratiivkosmeetikaga iluvigasid peitma hakata. Tihtipeale leiab turult ja apteegist palju puhtamat iluravi kui kosmeetikaletilt.

Leitud foorumitest:

1spl püreestatud banaani
1spl mett
1spl hapukoort
Ained segada omavahel ja kanda näole. Lasta seista kuni mask on kuivanud siis pesta nägu leige veega. Teha nädalane kuur.

Sidrun on väga praktiline vili nii köögi puhastamisel kui naha korrashoiul
Sidrun on väga praktiline vili nii köögi puhastamisel kui naha korrashoiul

Võtta mett (kui näonahk kannatab) ja kanda näole. Näppudega näonahka näppides (tõmmates nahka veidi eemale) läheb mesi näol lõpuks valgeks. (surnud naharakud teevad mee valgeks) Sooja niiske rätiga eemalda mee jäägid. Protseduuri kestvus ca 40-50 minutit

kui tahad hästi ilusat ja selget näonahka söö igapäev mingi kogus toorest kapsast ja tee ka kapsa maski,
keeda kapsalehti vähese veega kuskil 15-20 minti, lase jahtuda ja kui kapsalehed on jahtund aseta need lehed näole ja kaelale hoia 15 min, aga tea et näo maske ei ole igapäev hea teha. Tee korraga aind ühte maski muidu sa ei saa aru mida su näonahk saada tahab.

Veel üks universaalne abivahend loodusest.
Veel üks universaalne abivahend loodusest.

Võtad pesu kausi paned sinna keevat vett ja asetad sinna sisse pärnaõied lased sel kaane või käterätikuga kaetult seista 10 -15 minutit, aga täitsa maha jahutada ei tohi. Kui ta on sul seisnud siis lasku sinna vannikohale ja pane käterätik ümber pea, et aur välja ei läheks ja istud selle auru käes 15-20 minutit ja kui ta enne seda aega ära jahtub võid lisada kuuma vett juurde, see aur on hästi rahustav näonahale ja avab ka poorid.

Võilillejuurtega hõõrumine teeb kenasti tõmmuks. 😉

Värskendava (pruunistava) porgandimaski tegemiseks tuleb riivida peene riiviga paar porgandit ning lisada juurde teelusikatäis tärklist ja pool munakollast. Segu kanda veerand tunniks näole ja siis sooja veega maha pesta.