Kas kuivati või paberkäterätt?

Käsitlen ehk veidi imelikku ja marginaalset teemat, aga see annab võib-olla kena pilgu elutsükli analüüsi maailma.  Refereerin ühte asjakohast artiklit neti sügavustest, mis omakorda refereerib ERMi ehk Environmentatl resources managmenti sõltumatut uuringut. Uuring oligi teemal, mis ka minul peast läbi on lipsanud – kas on keskkonnale kasulikum kasutada pabersalvrätikuid või puhurit? Kodus on mul loomulikult käterätik, aga näiteks Raamatukogus või kohvikus või mujal avalikus kohas. Kui mõtlema hakata, siis juba Tartu linnas on nii kohutavalt palju puhureid ja käte kuivatamise pabereid, et nende keskkonnamõju võib olla… uskumatult suur.

graph20120hand20dryers1Elutsüklianalüüs (LCA – life cycle analysis), millest ma kõnelen käsitleb kogu kätekuivatamise protsessi kuivati või käterätikonteineri valmistamisest kasutamise lõpuni, kusjuures võtab arvesse ka pakendeid, millega paberrätikud kohale tuuakse ja ära viiakse, ning ka prügikasti, kuhu kasutatud rätid visatakse. Arvestab elektritarvet kõigis etappides ning võtab kättekuivati/rätihoidja keskmiseks elueaks 5 aastat (olgem ausad, viie aastaga jõuab mood nii palju muutuda küll, et uus muretseda, eriti peenemates asutustes…). Uuring eeldab, et me kuivatame käsi keskmiselt 30 sekundit ning kasutame kuivatamiseks keskmiselt kahte paberit. Nagu tabelist näha on nii otsese kui energeetilise ressursi kasutus puhuril väiksem.

Kuivati toodab elu jooksul ca 1,6 tonni CO2te, mis on 5100 km pikkuse autosõidu ekvivalent, sama ajaga tekitab keskmine paberikuivatussüsteem 4,6 tonni CO2te, mis on 14,500 km pikkuse autosõidu ekvivalent. Kuivatil on ka väiksem happesuse (SO2 atmosfääri) tekitamise potentsiaal.

amc0648l

Selge see, et puhuri loodussõbralikus on lineaarses seoses ka kasutatud elektritootmismeetodiga. Ma ise küll erilist usku kuivatitesse ei oma. Neil võtab see kuivatamine jube kaua aega, jõuan kiiremini pükstesse või seelikusabasse käed kuivaks tõmmata. Tõsi, olen lennujaamades selliseid ultrakuivateid kohanud, mis ka päriselt käed kuivaks teevad, seda väga väikse aja jooksul…. Samuti on selliseid masinaid, mis sisaldavad kangasarnast asja, mis edasi rullub, ei tea, kus see tuleb, või kus ta minemas on? Kas pestakse puhtaks? 🙂 Kindlasti leidub ka mõni tarkpea, kes antud uuringu teostamisele LCA tegi, edu talle. Aga ühiskondlike hooneid planeerides tasub ilmselt siis silmas pidada, et puhur on tänases maailmas keskkonnale pisut parem variant.

11 mõtet “Kas kuivati või paberkäterätt?”

  1. Samas kui paber on tehtud puidust, mis pärineb riigist, kus on normaalne tasakaalustatud metsamajandus (ehk metsa juurdekasv on võrdne raiemahtudega), siis sellisel puhul peaks küll paberi kasutamine keskkonnasõbralikum olema.

  2. Haa! Sellega on üks trikilugu, ma tegin Hellatile just keemiatööstuse kodutööd paberi tootmisest. Ükski paberitööstus pole kunagi liiga tasakaalustatud… Ses mõttes, et Skandinaavia, kus on maailma puhtaim paberitööstus, ostab paljuski sisse meie puitu, millest WWF andmeil veel hiljuti 50% illegaalselt langetatud oli. Samas Soomes/Rootsis endas pole bioloogiliselt mitmekesist ja suurimetajatele meelepärast metsa enam eriti alles, kõik on sekundaarne tööstuslik puistu, mille liigid saab kahe käe sõrmedel üles lugeda. On mets, aga elu keset metsa pole, kui tsiteerida ühte laulukest.
    Selle uuringu järgi tuli küll välja, et puhur võidab (ma olin isegi päris üllatunud). Võib-olla on asi selles, et tegelikult see paberi kogus, mis kättekuivatamiseks kulub kokkuvõttes, on lihtsalt nii tohutult suur, et me ei kujuta ettegi…?
    Huvitav, kas mingit mõistliku käteräti varianti ei annaks juurutada? Sellist, mis on puhas ja ohutu (bakteriaalses mõttes ellkõige)…

  3. No ma ei tea kustkohast need WWF inimesed neid andmeid küll saavad 😀 Olen ise metsaäriga küllalt lähedalt kokku puutunud (mu vanemad tegelesid sellega mõni aeg tagasi) ja võin öelda, et Eestis ei ole selline asi võimalik. Esiteks pole Eestis suuri ebamääraseid metsamassiive, kust saaks niimoodi röövraiet teostada, et seda keegi tähele ei paneks. Teiseks isegi kui teostada röövraie, kellele seda puitu müüa? Puidu kokkuostjad nõuavad terve posu dokumentide olemasolu. Väike lõik näiteks Stora Enso koduleheküljelt.

    Puidumüüja meelespea

    Müües AS-le Stora Enso Mets metsamaterjali, tuleb Teil esitada järgmised metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad originaaldokumendid:

    * metsaomanikul väljavõte kinnisturaamatust
    * kasvava metsa raieõiguse omandanud isikul eelmise omanikuga sõlmitud raieõiguse võõrandamise leping;
    * metsamaterjali omandanud isikul selle edasivõõrandamisel eelmise omanikuga sõlmitud metsamaterjali võõrandamise leping või keskkonnaministri poolt kehtestatud vormi kohane üleandmis–vastuvõtmisakt.

    Lisaks peab metsamaterjali müüja esitama:
    juriidiline isik

    * veoseleht (-lehed);
    * mõõtmisleht (-lehed), mis väljastatakse AS Stora Enso Mets esindaja poolt peale koorma mõõtmist
    * müüja esindaja volikiri (juhul kui müüja esindaja ei ole märgitud äriregistri B-osa registrikaardi ärakirjal neljandas veerus). Volikiri peab olema allkirjastatud ettevõtte juhatuse liikme poolt;
    * müüja esindaja isikut tõendav dokument (ID-kaart, pass või juhiluba).

    füüsiline isik

    * veoseleht (-lehed);
    * mõõtmisleht (-lehed), mis väljastatakse AS Stora Enso Mets esindaja poolt peale koorma mõõtmist;
    * müüja esindaja volikiri juhul kui müüja ei ole materjali üleandja. Volikiri peab olema allkirjastatud müüja poolt;
    * müüja või müüja esindaja isikut tõendav dokument (ID-kaart, pass või juhiluba).

    füüsilisest isikust ettevõtja

    * veoseleht (-lehed);
    * mõõtmisleht (-lehed), mis väljastatakse AS Stora Enso Mets esindaja poolt peale koorma mõõtmist;
    * müüja esindaja volikiri (juhul kui müüja esindaja ei ole märgitud äriregistri A-osa registrikaardi ärakirjal neljandas veerus). Volikiri peab olema allkirjastatud ettevõtja poolt;
    * müüja või müüja esindaja isikut tõendav dokument (ID-kaart, pass või juhiluba).

    Kõik mets on arvel, kantud katastrisse kas siis riigiomandina või eraomandina. Metsad on sihtidega läbistatud. Neid sihte hooldatakse. Nii et metsavargus tuleb üsna kiiresti avalikuks. Ainuke mis varastatud metsaga on suhteliselt lihtne teha – müüa puit mõnele kahtlase väärtusega saekaatrile vms. Lehtedes on ka läbi käinud juhtumeid kuidas õnnetud talumehed on tahtnud oma metsast natuke puid teha ja juba on keskkonnainspektorid neil kukil, kuna neil pole raieluba.

    Ma usun, et WWF´i inimesed panevad meid ühte patta suure armsa idanaabriga, kus on selline pardakk ja korruptsioon, et keegi ei tea täpselt mis toimub. See fakt näitab muidugi WWF´i pädevust, nad ei suuda isegi selgeks teha, et on olemas selline riik nagu Eesti Vabariik.

  4. WWFi koha pealt – see polnudki absoluutse tõe vaid refereeringuna mõeldud. Kusjuures seal oli öeldud konkreetselt Estonia. Ma olen sellest varem ka kuulnud. Tegelikult on asi selles, et esiteks tuginevad nad veidi vananenud andmetele, teiseks ei arvesta nad meie kohalikke metsandus arvepidamise süsteeme. Keegi kunagi seletas mulle, tähenärimisvärk. Samas – mis puutub Venemaasse, siis nende illegaalsest metsandusest olen ühte päris põnevat filmi isegi näinud, neil möllatakse taigas sajaga ebaseaduslikult. “metsamiilitsal” pole mingit võimalust sekkuda.

    Aga tee postitus. 🙂 Illegaalse metsanduse võimalikkusest Eestis.

  5. Iseenesest see, et sa sellise postituse tegid on huvitav. Ma ise olen ka tabanud ennast täpselt samalt mõttelt – kas säästlikum oleks kuivatada puhuri või paberiga? Kas seal kokkuvõttes mingit vahet on, seda ma ei oska küll öelda.

    Aga see WWF pakutud protsent on küll ulme, mitte, et ma tahaks öelda, et Eestis üldse illegaalset metsaraiet ei toimuks.

  6. Ma tunnistan, et olen laisk ning ei viitsi põhjalikult selle LCA-ga tutvuda, aga kas seal kirjutati ka millist elektrienergia tootmise viisi arvestati CO2 tekke arvutustes?

  7. Minu arust tehti mingi keskmistatud energiatootmise variant. Küll aga arvestati nelja erineva paberi võimalusega.

  8. Selline keskmistatud energiatootmise arvutamine on muidugi äärmiselt loogiline.

    Sellisel juhul Eesti kontekstis on seda võrdlust raske üle kanda, sest meil tuleb ca 90% elektrist põlevkivist, mille ühe tonni põletamisel tekib 1 tonn CO2-te lisakas veel SOx ja NOx-id. Lisaks veel on põlevkivi energeetiline efektiivsus küllaltki madal.

  9. Huvitav milline keskkonnamõju siis oleks, kui kogu kuivatuspaber oleks ümbertöödeldud vanapaberist?

  10. Mitte, et ma hullult puhurit kaitseksin.. Aga mulle tundub, et asi pole kaugeltki ainult tooraines vaid ka protsessis endas. Isegi kui 100 % ümbertöödeldud paber (ja vaata, seal oli mitut tüüpi paberit kasutatud arvutustes) – paberitööstus siiski kulutab suht- palju vett ja muud sodi. Ümber töödeldavast paberist tuleb eemaldada klambrid ja värvained (kemikaalid, kemikaalid…). Lisaks tuleb seda paberit transportida sinna, kuhu vaja ja teisaldada pärast kasutamist ka. Uurimuses oli minu meelest arvestatud isegi neid kilekotte, millega teisaldatakse.

    Lõppudelõpuks on küsimus selles, kas 2 salvrätiku tootmiseks ja transpordiks kulub kokku sama palju või rohkem energiat kui puhuri 30 sekundi tööks (kui me taandame mõlemal juhul plastikkorpuse tegemise kk.mõju- puhuri oma on ilmselt pisut suurem). Muidugi võiks selle viidatud artikli autoritelt paluda oma mudelisse meie arve sisestada… 🙂 Siis selguks tõde.

  11. Tegelt on huvitav ka see, et puhureid ei peeta vaga sanitaarseteks. Võtavad nad ju õhuga sisse ka mikroorganisme, teevad neil olemise soojaks ja paiskavad su kätele. Dyson Airblade on aga väga tore leiutis (http://en.wikipedia.org/wiki/Dyson_Airblade) tundub mõistlikum kui tavaline kuivati ja ise olen ka kasutades rahule jäänud.

Kommenteerimine on suletud.