Eesti Energia halb reklaam

Sattusin täna hommikul lugema Postimehe vahel olevat 8 lehekülje pikkust Eesti Energia (EE) reklaami „Uue energia leht“. Selle viimasel lehel on pikk artikkel pealkirjaga Põlevkividiisel tagab sõltumatuse. Selles räägitakse, et väga hea on energia sõltumatus elektritootmises. EE aga töötab välja uut süsteemi, mille abil on võimalik põlevkiviõlist toota diislit või õigemini saada diislikütusega sarnaste omadustega põlevkiviõli. 2016 tahetakse püstitada tehas, mille võimsus oleks 30 000 barrelit ööpäevas, mis peaks tagama Eesti diiselkütuse sõltumatuse (vähemalt tinglikult). Kas me aga tahame sõltumatust, mis tuleb põlevkivist, mille põletamise ja utmise negatiivsest keskkonnamõjust võiks kirjutada terveid raamatuid? Pealegi minu teada tuleb valdav osa Eesti kütustest (bensiin ja diisel) Mazõkai tehasest Leedus ning ainult Statoil impordib neid Norrast. Seega peab Eesti jääma mereblokaadi ning raudteeühendus Leeduga katkema, et me kaotaksime kütuse juurdevoolu ning ka siis peaks Eestil varsti olema 90 päeva vedelkütuse varu. Artiklis toodi aga armas näide, et kui diisli vood peaksid katkema siis 24h jooksul saab EE-l kütus otsa ja Eestis lõppeb elektritootmine. See väide on aga tühipaljas paanika külvamine, mida ühelt suurimalt Eesti ettevõttelt poleks küll oodanud.

Teiseks häiris mind EE juhatuse liige härra Harri Mikk kriitika Eesti keskkonnatasude süsteemi. Tema arvates tuleks maksud asendada selgete normide ja reeglitega. Ta tegi ka ettepaneku, et ressursimaks võiks sõltuda naftahinnast, mitte olla konstantne suurus. Sellisel juhul maksaks firma headel aegadel kui nafta hind kõrge ja kasum suur rohkem lõivu riigile, kehvemal perioodil aga vähem.

Kui tulla tema soovituse juurde selgete reeglite ja normide kehtestamise juurde siis minu arvates jääks see pigem ulme valdkonda. Nagu ma teda mõistan tuleks kehtestada iga tegevuse kohta norm, kui suurel hulgal võib heitmeid tekitada. Erinevaid saastavaid tegevusi on ju tuhandeid, kui mitte rohkem. Samas koos tehnika ja teaduse arenguga tuleks neid koguaeg üle vaadata ja muuta. Kui me seda isegi suudaksime teha ning need normid kehtestada EL standardite kohaselt siis see tähendaks põlevkivitööstuse lõppu Eestis. Huvitav kas seda pidas silmas ka Mikk? Nii heited õhku, soojusreostus Narva veehoidlasse, ja tahkete jäätmete teke on ju pehmelt öeldes kolossaalne ning vaevalt need nondesse normidesse mahuksid.

Kui tulla ressursimaksu juurde siis ei loe ma sellest artiklist välja kas ainult põlevkivi ammutamisel tuleks selline süsteem siis viia võia ka veele, mida kaevandustest välja pumbatakse ja muudele ressurssidele? Kui ainult põlevkivi ressursimaks sõltuks naftahinnast siis hakkaks ka meie elektrihind sellest sõltuma ning sellisel juhul ma hakkaks majandustõusu kartma :D. Kui kõik ressursimaksud siis hakkaks ka liiv, savi ja meie joogivee kallidus sõltuma nafta hinnast. Kas see ikka on hea plaan? Lausa üllatav oli lugeda sellist sõnavõttu Eesti Energia juhatuse liikmelt.

2 mõtet “Eesti Energia halb reklaam”

  1. Meediast olen kuulnud ,et see eesti 90 päeva kütuse reserv taheti luua kuhugi Rootsi territooriumile. Ilmselt militaarsetel kaalutlustel.
    Ilma sobiva tankeri või torujuhtmeta on selle kütuse eestisse jõudmine vägagi ebakindel.

Kommenteerimine on suletud.