Transrasvadest

Kes teist on lugenud raamatut „Timm Thaler ehk müüdud Naer“?*

Vat see raamat mulle meenubki seoses hiljutise transrasvade teemalise meediaärkamisega. Margariini ma ei tarbi, söön võid, nii juba mitu aastat. Toiduvalmistamisel kasutan lisaks taimeõlisid ja kookoskoort (see läheb külmas tahkeks ja sobib eriti mitteküpsetatavate kohupiimakookide tegemiseks). Loodetavasti ei mõjuta see minu erapooletust antud teemal… muidugi mõjutab, aga see selleks. Mõtlesin, et võiks teha väikese kokkuvõtte mis need transrasvad endast kujutavad ja siin ta nüüd ongi:

Tegemist on küllastamata rasvaga /kaksiksidemed/, milles on rasvhapete transisomeere.  Sisuliselt on kaksikside süsiniku aatomite vahel rasvhappeahelas niipidi, et mõlemad otsad on erinevale poole suunatud, tulemuseks sirge ahel.

Trans-rasvad tekivad kui vedelate rasvade küllastamisel lisatakse küllastamata cis-isomeeridele vesinikku ja osad cis-rasvad muutuvad küllastunud (ilma kaksiksidemeta) rasva asemel trans-küllastumata rasvaks. Küllastatud rasvad ei saa transrasvad olla, sest neis pole kaksiksidemeid. Sisuliselt on tegemist õlide tahkestamisel tekkiva kõrvalproduktiga. Kuna kaksiksidemete hulka vähendatakse on saadav produkt ka oksüdeerimisele vastupidavam ja säilib kauem.

Rasvade küllastamise tehnoloogia võimaldas sisuliselt madalakvaliteedilisest õlist toota kergesti määritavat võileivamääret (khm, võileib). Selline omadus tulenebki ainult osaliselt küllastatud rasvhapetest – sulamistemperatuur on madalam kui päris võil. Seda on ilmselt kõik täheldanud, et külmkapist võetud või on kõva. Olenevalt protsessis kasutatud rõhust ja temperatuurist on tulemuseks rasvasegu, mis sisaldab 5-40% transrasvu. 5% transrasvasisaldusega toodet võib USAs müüa juba kui transrasvavaba st seda ei pea eraldi tähistama. Trans-rasvu on võimalik saada peamiselt margariinist (seda kasutatakse kondiitritööstuses ohtralt) ja kiirtoitudest (friikartulid, pirukad, küpsised) ning juustulaadsed tooted tunduvad ka sellelt seisukohalt veidi kahtlased.

Halvad on nad selle poolest, et vähendavad hea kolesterooli hulka/ suurendavad halba  ja soodustavad seega südameveresoonkonnahaiguste teket. Kuidas see täpselt toimib ei ole teada, kuid eeldatakse et inimese rasvu lagundavad ensüümid ei suuda trans-isomeere lagundada, mistõttu jäävad trans-rasvhapped vereringesse kauemaks. Üks uuring ** näitas isegi, et südameveresoonkonnahaiguste risk suurenes poole võrra kui tarbitava trans-rasva kalorite hulk suurenes 2% (süsivesikukalorite asemel). Sama suure riski saamiseks kuluks 15% jagu küllastatud rasvhappeid. Veel seostatakse trans-rasvu ka maksaprobleemide ja viljatusega. Paljudes riikides on trans-rasvade toiduks kasutamist piiratud või suisa keelatud.

Piim ja veiseliha võib sisaldada looduslikult veidi transrasvu (2-5% nendes leiduvast rasvast) samuti ka rinnapiim kuid nende puhul on tegemist ühenditega mis on inimorganismile kauem tuttavad ja mingit jama ei põhjusta. Seega täiesti transrasvade vaba dieet ei ole võimalik ega ka kuigi mõttekas aga neid võiks siiski tarbida võimalikult vähe.

P.S. Kunagi väideti ka, et margariinides leiduvad küllastamata rasvad on tervislikumad kui võis leiduvad küllastunud rasvad.  Ega vist enam nii ole.

* Vist põhikooli kohustuslikus kirjanduses. Timm vahetas oma võime naerda võimaluse vastu võita iga kihlvedu, sisuliselt tegi kuradiga lepingu. Teemakohaselt – kurat tahtis toota Timm Thaleri nimelist margariini… kuid lõpuks otsustas miskipärast nime „Palmaro“ kasuks.

** Allikad:

http://en.wikipedia.org/wiki/Trans_fat

Hu, FB; Stampfer, MJ, Manson, JE, Rimm, E, Colditz, GA, Rosner, BA, Hennekens, CH, Willett, WC (1997). “Dietary fat intake and the risk of coronary heart disease in women” (PDF). New England Journal of Medicine 337 (21): 1491–1499. doi:10.1056/NEJM199711203372102. PMID 9366580. http://content.nejm.org/cgi/reprint/337/21/1491.pdf. Retrieved 2009-06-22.  PMID 9366580.

2 mõtet “Transrasvadest”

  1. Ei tahaks norida, aga
    kolesterooli on vist ainult ühte sorti, aga kanvad valgud on erinevad vastavalt madala tihedusega LD ja kõrge tihedusega HD.

    😀

  2. nojah. Põhimõtteliselt küll… lihtsalt see oleks läinud väga keeruliseks ja vb antud kontekstis ka ebaoluliseks kui ma oleks siin hakanud rääkima kõrge, kesmise ja väikese tihedusega partiklitest, nende “poolestusajast” ja sellest kuidas keha kolesterooli sünteesib vms.

Kommenteerimine on suletud.