Vaktsineerimisest

Kuigi teema ei ole otseselt keskkonnaga seotud (kaudselt on kõik keskkonnaga seotud) otsustasin ma sellest siiski mõne sõna kirjutada. Põhjus on selles, et vaktsiinide vastased on muutunud üsna valjuks ning suudavad hirmutada ära ka inimesed, kes üldiselt ei usu igasugustesse lollustesse (uriini joomine näiteks). See on aga ohtlik. Miks? Räägime kõigepealt natukse sellest, mis asjad need vaktsiinid on.

Vaktsiinid on üldiselt bioloogiline preparaat, mis tõstab inimese immuunsust mingi haigustekitaja vastu. Neid peetakse üldiselt üheks suurimaks saavutuseks võitluses haiguste vastu koos hügieeni arenguga. Suures plaanis on kahte tüüpi vaktsiine: need, mis koosnevad tapetud ja need, mis koosnevad elusatest kuid mittevirulentsetest haigustekitajatest. Täpsemalt ma vaktsiinide tootmise mehhanismidesse siinkohal ei lähe.  Väidetavalt on maailmas ligikaudu 2 miljardit inimest, kes põevad haiguseid, mida oleks võimalik vaktsineerides ära hoida. Mitmed väga tõsised haigused (näiteks leetrid, mumps, lastehalvatus) on arenenud riikidest peaaegu täielikult ära kaotatud just tänu vaktsiinidele.

Nüüd on aga vaktsineerimise vastaste tõttu inimesed vaktsineerimist kartma hakanud ja on piirkondi, kus need haigused jälle välja tulevad. Seda seetõttu, et puudub rühmaimmuunsus. Pole piisavalt vaktsineeritud inimesi kogukonnas. See võib lõppeda vastsüninutele ohtlikult kuna nemad on kõige vastuvõtlikumad haigustele ning põevad neid kõige raskemalt läbi. Siin on kirjeldatud Austraalia näitel kui suurt kahju vaktsineerimise vastased võivad teha.

Enamus argumendid, mida tuuakse välja vaktsiinide vastu on sellised: vaktsiinid (täpsemalt tiomersaal neis) tekitavad autismi, vaktsiine kasutatakese teie mõistuse kontrollimiseks, suured ravimifirmad ja arstid tahavad teid lihtsalt nöörida, vaktsiinidest pole tegelikult kasu jne.

Esiteks ei ole ühtegi teaduslikku tõendit, et tiomersaal on ohtlik ja, et vaktsiinid põhjustavad autismi. Vastupidiseid tõendeid on aga palju. Kas te tõesti arvate, et ravimeid lihtsalt loobitakse turule enne kui neid korralikult katsetatud pole. Igasuguseid palju kiidetud toidulisandeid ja gurude imejooke võib paisata turule niisama ja kõik julgevad juua. Ravimeid tuleb 15 aastat katsetada. Kõik etapid tuleb läbida. Kui 14ndal aastal tuleb välja, et ravim on kahjulik ei tohi seda müügile panna. Mõelge sellele.

Teiseks, keegi ei saa teid vaktsiinide läbi kontrollida ja röövida. Lisaks ei ole vaktsiinide tootmine ka väga kasulik ettevõtmine. Maailmas on umbes 5 nii suurt ravimifirmat üldse, kes suudaks suurtes kogustes vaktsiini maailmale toota piisava kiirusega. Näiteks see H1N1 näide. Seekord läks hästi aga järgmine kord ei pruugi vedada. Vaktsiinide tootmine on meeletult keeruline ja kallis protsess ja tagasi tulev raha ei ole meeletult suur. Firmadel ei ole tegelikult väga suurt motivatsiooni neid üldse toota. Sümptomeid hiljem ravida on selles mõttes parem, et kui inimesed haigestuvad ja haigestuvad jälle siis saab neile rohkem ravimeid müüa ja oluliselt rohkem kasu teenida.

Kolmandaks on vaktsiinidest olnud meeletult kasu. Rohkem kui te suudate üldse ette kujutada. Miljonid inimelud on päästetud. Haigused, mille vastu meil on vaktsiinid oleks tapnud meeletutes kogustes inimesi kui vaktsiine poleks leiutatud. Uskuge, need haigused tapavad ka tulevikus meeletu koguse inimesi kui me posijate jutu järgi lõpetame tõsise teadusliku alusega ravimite kasutamise.

Ma tahan, et te mõtleksite natuke selle peale. Kui te sõidate laevaga või lendate lennukiga või kasutate mõnda elektroonilist seadet tahate te ju, et oleks tehtud suur teaduslik töö, et oleks tagatud teie ohutus. Samas olete te nõus uskuma erinevaid soolapuhujaid, kellel ei ole meeletut kuhja teadustööd neid toetamas. Te usaldate nende kätesse enda ja oma lähedaste tervise. Kui te oma tervise osas enam arste ja meditsiini TEADUST ei saa usaldada, sisi keda te usaldate? Naabrimeest? Sõbrannat? Kuidas nemad sinust targemad on?

Loomulikult on teatud ohud.. alati on ohud.. võib tekkida harv allergiline reaktsioon. Seetõttu on vajalik, et su arst on allergiatest teadlik. Arstid on enamasti kõik väga kaua õppinud ja me ei ole neist targemad meditsiini alal. Üldiselt ei ole aga vaktsiinide ohud midagi nende ohtude kõrval, mida tekitavad haigused.

See postitus tuli nüüd välja pigem arvamusartiklina. Kui on huvi antud teema vastu siis andke kommentaarides teada. Eriti huvitab mind see, miks vaktsiine kardetakse. Kirjutan ükshetk siis põhjalikuma kirjutise koos viidetega. Ei hakka hetkel keskkonna teemalist blogi liialt teemast kõrvale ajama.

Lisan veel ühe video, mis räägib HIV ja gripi vaktsiinidest.

3 mõtet “Vaktsineerimisest”

  1. Üsna julgelt väidetud, et pole ühtegi tõendit, et tiomersaal on ohtlik :D:D:D

    Tiomersaali näol on tegemist väga mürgise ainega. Mürgistuse võib saadu ainuüksi selle aine kontaktist nahaga, rääkimata sissesöömisest või muul viisil organismi sattumisest. Küsimus on ilmselt doosis.

    Teiseks see seagripi hüsteeria oli ilmsselgelt üle pingutatud ja vedamisega pole siin mingit pistmist. Jah kunagi suri hispaania grippi 40 miljonit inimest, samas suur osa nendest inimestest suri tüsistustesse nagu kopsupõletik, mida tollal antibiootikumide puudmise tõttu ravida polnud võimalik. Olen nõus, et vaktsineerimist ei tohi karta, eriti kui räägime lastehalvatusest, rõugetest ja muudest rasketest haigustest.

  2. Olgu siis nii.. Vaktsiinides pole leitud, et tiomersaal oleks ohtlik. Ravimiameti ametliku teadaande väljavõte: “Tiomersaal on bakteritevastase toimega orgaaniline elavhõbedaühend, mida kasutatakse mõnede vaktsiinide tootmisel. Tiomersaali võib vaktsiinides esineda väikeses koguses konservandina või on seda kasutatud üksnes tootmise mõnes etapis ning ta esineb lõplikus vaktsiinis vaid jälgedena, st tavameetoditega kvantifitseerimist mitte võimaldavalt väikeses koguses.
    Tiomersaali on püütud seostada närvisüsteemi kahjustuse tõenäosuse suurenemisega vaktsineeritutel. Hüpoteesi kontrollimiseks tehtud ulatuslikud uuringud seda ei kinnitanud ning tänaseks on kujunenud kindel seisukoht, et vaktsiinides leiduval tiomersaalil selliseid toimeid ei ole. ”

    Seagripi hüsteeria tõenäoliselt jah võimendus eriti just tänu meediale ja sama moodi ka vaktsineerimisvastasele propagandale. Õnne puhul on küsimus siiski selles, kas ravimi firmad hakkaksid järgmine kord sama moodi vaktsiini tootma, kui inimesed seda kardavad. Nagu ma varem mainisin ei ole vaktsiinide tootmine sugugi nii lihtne ja tulutoov kui arvatakse ja maailma suudavad vaid kuskil 5 suurt ravimifirmat piisavalt kiiresti vaktsiiniga varustada.

Kommenteerimine on suletud.