Seisin küsimuse, mida teha vanade ravimitega ees paar nädalat tagasi kui pakkisin kolimise eel asju oma Tartu kodus. Aastate jooksul oli kogunenud hulk vitamiine, salve, antibiootikume jne, mida ei olnud pärast tervenemist vaja enam kasutada ja sedasi nad olidki ületanud oma “parim enne” aja. Kuna teadsin, et ravimeid ei tohi üldprügiga kokku panna ja apteegid peaksid neid vastu võtma, pakkisin nad kenasti suurde kilekotti ja viisin lähimasse Apotheka apteeki. Seal selgus aga tõsiasi, et nii lihtne see ka ei ole. Apteeker ütles, et pean ravimid sorteerima ja tooma siis apteeki ning kõiki ravimeid nad vastu võtta ei saagi. Segaduses läksin ma koju ja kirjutasin Apothekasse kirja paludes selgitada, kuidas ravimeid peaks sorteerima ja milliseid nad vastu võtavad. Kuna kirjavahetus aitas mul asjad selgeks saada, otsustasin seda ka teiega jagada, et oskaksite käituda tulevikus õigesti ja ei peaks apteekide vahet jooksma.
Minule kirjutas Apothekast vastu Kadri Tammepuu. Toon tema kirjast välja olulisemad lõigud:
Ravimiseaduse kohaselt tuleb tõepoolest apteekidel elanikelt tagasi korjata kõlbmatud ravimid ja suunata need kui ohtlikud jäätmed vastava tegevusloaga jäätmekäitlejate juures hävitamisele.Kuna apteek hävitab ravimid oma kuludega ja erinevalt jäätmekäitlusettevõtetest ei kompenseeri riik neid kulusid apteegile mingilgi moel, siis kõiki teisi kõlbmatuid kaupu apteegid tagasi ei võta (kraadiklaasid, pipetid, meditsiiniseadmed, toidulisandid, loodustooted jm). Säte oli mõeldud algselt ikkagi eraisikutele, ettevõtted peaksid suuremates kogustes kõlbmatud ohtlikud jäätmed viima ise vastavatesse kogumispunktidesse. Mõnikord on tagasitoodud kaubad määrdunud, vettinud, hallitanud. Apteekide tagaruumid on aga väikesed ja puhtad – neil on teine otstarve kui kõlbmatute kaupade tagasikorjamine ja hoiustamine kuni hävitamisele suunamiseni. Suured kogused kõlbmatuid kaupu sinna ei mahu. Seega ülejäänud kaubad, mis ei kuulu ravimite hulka, tuleb viia eraisikutel jäätmete kogumispunkti, kus elanikelt võetakse jäätmed tagasi samuti tasuta.
Mõnikord on tõesti raske otsustada, kas toode kuulub üldse ravimite hulka. Lisaks on apteekides tagasikorjamisel veel see eripära, et haruapteegid (kuhu kuulub ka Veeriku apteek) ei tohi tagasi võtta psühhotroopseid (uinutid, rahustid jm) ravimeid, kuna nad neid ravimeid ei väljasta ja neil pole nende hoiustamiseks vastavaid tingimusi. Narkootiliste ravimite tagasikorjamise õigus on üldse paaril apteegil Tartu linnas. Seega need tuleks kindlasti viia tagasi samasse apteeki, kust nad on omal ajal ostetud. Täiendavat infot ravimite kuuluvuse kohta leiate www.ravimiamet.ee Ravimiregistrist ja apteekide kuulumisest üldapteekide/haruapteekide hulka saate infot samalt lehelt Tegevuslubade registrist või apteegi ukselt (seal on alati kirjas, kas tegu on haruapteegiga – st, et psühhotroopseid ravimeid neile tagasi pakkuda ei saa). Enamik ravimeid on siiski tavaravimid ja neid võtavad vastu kõik apteegid. Jäätmete kogumispunktides käsitletakse kõiki ravimeid ohtlike jäätmetena ning seal eelnevalt sorteerima midagi ei pea.
Kokkuvõtvalt on asi tegelikult üsna lihtne. Kui te käite koguaeg ühes ja samas apteegis ja olete kõik oma ravimid sealt kätte saanud, viige nad sinna. Kui teie ravimite seas on aga uinuteid, rahusteid või psühhotroopseid ravimeid siis tuleb nad viia üldapteeki (Tartu puhul näiteks Raekoja platsi apteek). Ravimid tasub pakkida kokku võimalikult kompaktselt ja läbipaistvatesse kilekottidesse. Nii ei raiska te apteekides ruumi ja apteeker saab üle vaadata, mida te neile toote. Eemaldage ka suured pakendid ja infolehed sest need saate panna kas pakendi või paberi konteineritesse. Looduslikud tooted, vitamiinid ja toidulisandid (näiteks söetabletid või kummeliekstrakt) võib aga visata üldprügisse. Neid apteek vastu ei võta. Sama moodi ka kraadiklaase ja teisi meditsiinilisi aparaate ning vahendeid.