Vaktsiinofoobid loobuvad enda ja oma laste vaktsineerimisest liiga kergeusklikult

Mingi hetk viskab ikka korralikult üle ja minu sisemine diskuteerija, keda ma üritan muidu vaka all hoida, saab vihaseks. Olen üritanud vaktsiinivastastele ja nende jutule läheneda mitut moodi: selgitada, kuidas nad asjadest valesti aru on saanud; harida neid pisiku ning vaktsineerimise teooriate kohta; ignoreerida neid; vaielda nendega kuni lihtsalt ei jaksa enam. Miski ei aita ja lõppkokkuvõttes lahkun ikka kehv maitse suus. Selle postitusega võtan ette järgmise proovi. Võtan meedias ilmunud artikli, mida on palju isegi lollakaks nimetada ning toon välja, milline manipuleerimine ja faktide väänamine tüüpiline vaktsiinofoobide argumentatsioon on. Nagu alljärgnevast jutust näha ei erine vaktsiinivastased eriti palju kreatsionistidest, globaalsete kliimamuutuse eitajatest, maailmalõpu ennustajatest ja teistest faktide väänajatest. Kui ratsionaalselt analüüsida ei oska, ei tasuks meediasse ronida. Algartikkel on siin: Lugeja: inimesed lasevad end ja oma lapsi liiga kergeusklikult vaktsineerida.

Väidetavad negatiivsed omadused

“Vaktsiinidel on nii palju negatiivseid omadusi, aga hoolimata selles lasevad enamik lapsevanemaid oma lapsi vaktsineerida. Kas see tuleneb teadmatusest, hirmust või tõesti on selliseid inimesi, kes usuvad 100% vaktsiini headusesse?”

Milliseid negatiivseid omadusi? Vaktsiinidel on tavaliselt nõrgad kõrvalmõjud, mis enamike jaoks möödub maksimaalselt madala palavikuga. Kui rääkida reaalsetest negatiivsetest omadustest, siis inimesed, kes on mingi komponendi vastu allergilised (ja need inimesed moodustavad populatsioonist väga väikse osa), võivad saada tugevama allergilise reaktsiooni. Selle tõttu ongi aga olemas arstid, kes selliseid asju uurivad ja nende kohta infot annavad. Enamik negatiivseid omadusi on fiktiivsed või nende mõju tugevasti üle pingutatud. Lisaks – kui autor kritiseerib isegi oma sissejuhatuses teadmatuse ja hirmu negatiivset mõju, siis miks ta ise mõlemat külvata otsustab?

Kes teab tõde?

“Inimesed, kes on vaktsineerimise vastu, teavad enamasti vaktsiini tagamaid ja kõrvalnähtusi, mis need endaga kaasa võivad tuua. Osad inimesed, kes pooldavad vaktsineerimist, suhtuvad negatiivselt nendesse, kes oma lapsi vaktsineerida ei lase, kuna arvavad, et tänu neile pole siiani saadud võitu vastavatest haigustekitajatest ning nende tõttu võib liikvele tulla uus haigusepuhang. Nad pole teadlikud põhjustest, miks need inimesed nii käituvad. Kindel on see, et vaktsiinid võivad mõjuda inimestele negatiivselt, sest vastasel korral oleksid need (tõenäoliselt) kõikidele inimestele kohustuslikud.”

Inimesed, kes on vaktsineerimise vastu ARVAVAD, et nad teavad vaktsiini tagamaid ja kõrvalnähtusi, mis need endaga kaasa võivad tuua. Ma ei ole suhelnud veel ühegi vaktsiini vastasega, kes oskaks isegi väga hästi seletada, mis asjad on vaktsiinid, kuidas nad toimivad, miks nad toimivad ning kuidas neid toodetakse. Antud artikli autor ei tundu olevat oma jutu põhjal erand.

Need, kes suhtuvad negatiivselt inimestesse, kes keelduvad oma lapsi vaktsineerida, saavad aga aru ohtudest. Esiteks sead sa enda lapse ohtu, ent see pole veel kõik. Sa sead ohtu ka teised lapsed, keda ei saa vaktsineerida (allergiad või erilised meditsiinilised tingimused, väga noored lapsed, keda pole veel jõutud vaktsineerida) ja ka mingil määral need, kes on vaktsineeritud. Kui liiga suur hulk inimesi ei lase end vaktsineerida, kaob rühmaimmuunsus. See on väga oluline mõiste, mis tuleks endale selgeks teha. Lühidalt öeldes, on enamik vaktsiinid kõige efektiivsemad siis kui mingi suur osa elanikkonnast on vaktsineeritud. Laste halvatuse puhul näiteks 80 – 86%, leetrite puhul 83 – 94% jne. Vaktsiinid ei ole ega saagi olla 100% efektiivsed. Kui aga enamik populatsioonist on vaktsineeritud kaob haigustekitajatel võimalus levida ning inimesed ei haigestu sellesse enam. See tagab kaitse ka neile, keda ei ole vaktsineeritud – muidugi ainult juhul kui rühmaimmuunsus säilib. Haigused ei ole kadunud, nende levik on lihtsalt takistatud.

Ka selle lõigu puhul on ilmselge, et faktide asemel kasutatakse umbmääraseid väiteid, mis ei ütle õieti mitte midagi. Muidugi võivad vaktsiinid mõjuda inimese tervisele negatiivselt aga see on väga harv juhus. Meeletult suures osas on nende mõju inimese tervisele aga väga, väga positiivne. Kui sa ei pea läbi põdema selliseid jubedaid haigusi nagu lastehalvatus, mumps või teetanus, võid sa ennast siin maailmas väga õnnelikuks pidada.

Tiomersaali surematu müüt

“Esimene põhjus, miks vaktsineerimisest hoiduda, on kindlasti see, et paljud vaktsiinid sisaldavad mürgiseid alumiiniumi ja elavhõbeda ühendeid, mis suuremates kogustes võivad põhjustada inimese surma.”

Palun vaktsineerige mu laps elavhõbeda vastu (raesidecartoon.com)

Tundub, et Eesti vaktsiinivastased pole veel päris viimase rongi peale jõudnud. Tõsi – elavhõbe vaktsiinides tiomersaali kujul oli väga suur diskussiooni punkt mõni aeg tagasi – praegu pole see enam aga teema. Peamine argument oli selles, et vaktsiinides olev tiomersaal tekitab lastel autismi. See toetus viimastel aastatel suuresti Andrew Wakefieldi teadustööle, mis eelmisel aastal lõpuks põhjalikult ümber lükati ning tema pettus paljastati. Loomulikult tunti meditsiinilises teaduses muret tiomersaali pärast kui paanika pihta hakkas. Selle pärast tehtigi meeletult palju teadusuuringuid tiomersaali ohtliku mõju kohta vaktsiinides ja mis siis leiti? Paanikaks pole põhjust. Teaduslik konsensus on endiselt, et tiomersaal ei ole vaktsiinides ohtlik inimeste tervisele. Sellest hoolimata on see eemaldatud enamustest vaktsiinidest, et inimeste murelikkust leevendada. Tänapäeval pead sa ikka otsima, et leida tiomersaaliga lastele mõeldud vaktsiin ning kogus, mille sa vaktsiinist leiad, on ikka kaduv-väike.

Uus lemmik element perioodilisustabelist on aga alumiinium. Mingi süüdlane tuleb ju ometi leida. Alumiinium on vaktsiinides selleks, et parandada immunsusvastust. Alumiiniumi on vaktsiinides aga väga vähe ja üksi teadustöö ei ole näidanud, et oleks põhjust karta alumiiniumi vaktsiinides. Alumiinium on muidugi mürgine ning ohtlik kehale aga mitte sellistes kogustes. Selleks, et alumiinium mõjuks tervisele ohtlikult peavad esiteks teie neerud olema väga nõrgad või mitte-töötavad ning te peate saama päris suuri alumiiniumi koguseid kuude või aastate kaupa. Kui see neli milligrammi alumiiniumi, mis beebi elu esimese 6 kuu jooksul vaktsiinidega sisse saab, teid hirmutab mõelge sellele nii: samal perioodil saab beebi rinnapiimaga umbes 10 mg , piimapulbriga 40 milligrammi ja soja põhjal valmistatud piimapulbriga 120 mg alumiiniumi. Hirmutav? Mitte eriti. Keha tuleb selliste kogustega üpris kenasti toime. Enamik kehasse sattuvast alumiiniumist seotakse veres kiirelt valguga, mille nimi on transferriin ning viiakse neerudesse, kus see kehast väljutatakse.

Vaktsiinide efektiivsus

“Teine põhjus seisneb selles, et vaktsiinid pole alati efektiivsed. Näiteks läkaköha vaktsiini efektiivsus on 63-91%. Lisaks sellele, et vaktsiini efektiivsus on väike, annavad vaktsiinid vaid ajutise kaitse mõneks aastaks. Kui sedagi. Osa arste tunnistab avalikult, et vaktsiinid ei kaitse haiguse eest, nad vaid „mahendavad“ seda, kui juhtute haigeks jääma.”

Vaktsiinid ei ole tõesti alati efektiivsed. Siin tuleb mängu see rühmaimmuunsis, millest ma varem rääkisin. Kui vaktsiinofoobid hävitavad oma propagandaga rühmaimmuunsuse siis ei ole vaktsiinid tõesti nii efektiivsed kui nad praegu on. Seda on juba praegu näha teatud kogukondades nii Euroopas, Ameerikas kui ka mujal. Imikuid sureb juba hirmuäratavalt tihti haigustesse, mis peaks olema kaotatud ent teatud kogukondades on vaktsineerimine põlu all.

Kõik vaktsiinid ei paku tõesti eluaegset kaitset, ent öelda, et vaid mõneks aastaks, kui sedagi – see on lihtlabane manipuleerimine. On täpselt teada kui kauaks vaktsiinid kaitset pakuvad nind uus süst tehakse alati varuga. Seetõttu on oluline pidada meeles, mis vaktsiinid sul tehtud on ja millal on uue süsti aeg. Kui ka veidi üle õige aja läheb, ei pea muretsema – nagu ma ütlesin, ajad antakse varuga.

Muide – põdeda läbi mõni väga jube haigus nagu lastehalvatus, leetrid, mumps või kollatõbi mahedamalt, on minu arvates positiivsem, kui põdeda see läbi mitte-mahedalt.

Lihtsalt rumalad eksiarvamused

“Kolmandaks halvaks küljeks on see, et keegi pole teinud pikaajalisi uuringuid vaktsiinidele ja tegelikult ei teatagi päris täpselt, mida need inimestele võivad teha. Näiteks B-hepatiidi vaktsiini katsetati kõigest 5 päeva.”

Te teete nalja? Muidugi on vaktsiinid, nagu ka kõik teised ravimid läbinud pikad meditsiiniliste katsetuste perioodid. Tavaliselt kuskil 15 aastat enne kui saab täiesti uue ravimi müüki panna. Vaktsiinidel, mida tuleb iga aasta manustada, muudetakse vaid vastavalt haiguse mutanteerumisele antigeene. Hepatiit B vaktsiini hakati arendama 1968 aastal ja see sai oma esimese loa FDA (Ameerika toidu ja ravimite administratsioonilt) aastal 1981. 5 päeva my ass…

“Vaktsiinid võivad kaasa tuua haiguse, mille vastu vaktsineeriti. Näiteks 1976. aastal jäi gripivaktsiini tagajärjel 565 inimest halvatuks, nakatudes vaktsineerimisjärgselt Guillain-Barre tõppe. USA-s on kõik registreeritud lastehalvatuse juhtumid alates aastast 1979 olnud põhjustatud vaktsiinist ja II maailmasõja ajal vaktsineeriti Saksamaal elanikkond difteeria vastu, pärast mida kasvas difteeria haigusjuhtumite arv 17% ja suremus haigusesse 6 korda.”

Siin jäetakse enamasti kogu lugu rääkimata. Guillain-Barre tõve sai tõesti üle 500 inimese ent võimalus oli siiski 1 miljonist (0,0001%). Arvatav põhjus oli immunopatoloogiline vastus vaktsiini koostisele. Tänapäevaste gripivaktsiinide juures ei ole aga leitud korrelatsiooni gripivaktsiini ning Guillain-Barre tõve vahel. Hiinas, kus vaktsineeriti seagripi vaktsiiniga ligikaudu 100 miljonit inimest leiti vaid 11 GB tõve juhtumit (0,000011%), mis on madalam kui selle haiguse tavaline tõenäosus Hiinas.

Selle lastehalvatuse “fakti” kohta tahaks ma viidet. Kui see on ka ligikaudu nii, nagu autor väidab siis näitab see lihtsalt seda kui hästi lastehalvatuse vaktsiin töötab. Ameerikas pole enam lastehalvatuse levikut. Tõenäosus saada arenenud riikides tänapäeval lastehalvatus on meeletult väike ja seda just tänu vaktsiinidele. Mõnel harval juhul võib muidugi halvasti minna, ent see ei lükka ümber seda, et suur osa elanikkonnast ei pea seda haigust põdema.

Ka difteeria vaktsiin on suutnud sellesse haigusse nakatumist ning surevust alandada kogu maailmas väga oluliselt, hoolimata sellest, mis juhtus sõjaaegsel Saksamaal. Ameerikas oli vahemikus 1980 kuni 2000 vaid 52 difteeria juhtumit. Mõtelge – 20 aasta jooksul kogu Ameerika peale.

Moderne meditsiin ei ole ideaalne, kuid…

“Kui uus vaktsiin turule tuleb, siis mõelge hoolikalt enne kui vaktsineerima lähete, sest näiteks esimene katse panna difteeria/läkaköha/teetanus/lastehalvatus ühte vaktsiini. Tuli turule ilma turvalisustestideta aastal 1959 ja hakkas kohe haigus- ja surmajuhtumeid koguma. Aga võttis aega 9 aastat ja suurt hulka kohtuprotsesse, enne kui vaktsiin 1968. aastal vaikselt turult kõrvaldati.”

Mõtelge jah hoolikalt, kumba te usute, kas vaktsiinofoobe või modernset meditsiini, mis on suutnud mõnesaja aastaga kaotada või leevendada meeletu hulga haigusi ning ebamugavusi, mida ei suutnud “traditsiooniline meditsiin” aastatuhandetega teha. Moderne meditsiin ei ole kohe kindlasti ideaalne ning vigasid on tehtud ning tehakse ka edaspidi aga vahe on selles, et nendest õpitakse. Kui leitakse, et teaduslik arusaam oli ebatäpne siis seda korrigeeritakse, mitte ei väänata fakte, et endale sobida.

Ma ei kiida taevani ravimifirmasid sest suurte korporatsioonidena teevad nad ise ka piisavalt eksitavad propagandat ja andmetega mängimist aga reaalne fakt on selles, et vaktsiinid toimivad. Seda näitab pea 300 aasta pikkune vaktsiinide ajalugu ja see, et naudime eurooplastena nii väheste haiguste ja ebamugavustega elu, et keskmine keskaja inimene annaks kõik selle nimel.

On riike, kus lastehalvatuse on tänaseni väga levinud haigus ja rühmaimmuunsus puudub. Tagajärjed on pildil (Cheshire Home for Handicapped Children, Freetown, Sierra Leone. http://www.vaccineinformation.org/polio/photos.asp).

Ma saan ühest küljest vaktsiinofoobidest aru. Raske on propagandat täis maailmas kõiges selgust leida. Lisaks on paljud neist trendikast ökokultuurist endale hulgi mõttekaaslasi leidnud ning klubisse kuuluda on alati tore. See ei anna aga andeks faktide eiramist, väänamist ja hirmutamist. Praegu ei ole vanemal mitte ühtegi muud põhjust kui see, et tema laps on mingi vaktsiini vastu ülitundlik, loobuda riiklikust vaktsineerimise kavast. Te teete sellega liiga nii enda kui teiste lastele. Demokraatlikus riigis ei ole õige vaktsineerimist kohustuslikuks teha, aga ükski ratsionaalne ja oma lastest hooliv inimene ei loobuks vaktsineerimisest sellegipoolest.

Loo autor: Ivo

Allikad/lisaks lugemist:

23 mõtet “Vaktsiinofoobid loobuvad enda ja oma laste vaktsineerimisest liiga kergeusklikult”

  1. Mina otsustasin oma lapsi mitte vaktsineerida üldsegi mitte kergekäeliselt.

    Sul on õigus oma arvamusele ja minul omale. Ma ei mõista hukka neid inimesi, kes oma lapsi vaktsineerivad, mis siis et minu põhimõtted lähevad nende omadest lahku.
    Ma ei tea, mis põhjusel see postitus on nii agressiivselt kirjutatud… Kas sul on olnud ebameeldivad kogemused eelmiste vaktsiinivastastega? Leiad sa, et need inimesed, kes ei vaktsineeri oma lapsi, ei hooli neist? Või loovad tõsise terviseohu teistele lastele?

    Põhjus, miks ma seda kommentaarti kirjutan on see, et mind häirib nii otsene rünnak. Ma saan aru, et Sina ei tunne mind ja mina ei tunne ka Sind, aga kuna ma ise üritan elada oma elu rahumeelselt ja mitte karata teistele kraesse, kes oma elu teistmoodi elavad (nt. oma lastega regulaarselt McDonaldsis käivad, või neile värvilisi komme sisse söödavad), siis tunnen ma ennast mõnevõrra häirituna.

  2. Täname arvamusavalduse eest! Minumeelest võib agressiivseks nimetada siiski ainult artikli sissejuhatust, kogu ülejäänud tekstis selgitab autor üsna veenvalt, mis talle vaktsiinivastaste argumentatsioonis ei meeldi või arusaamatuks jääb. Terviseohust räägib autor rühmaimmuunsuse näitel samuti päris põhjalikult. Tegemist pole rünnakuga vaid vastulausega meedias avaldatud loole.

  3. Isegi väga keskmine inimene suudab alati võtta mingi kehvemapoolse artikli kehvemad argumendid ja siis neid kasvõi kaheldavate argumentidega nahutades enda võitluse õigsust tõestada. Aga kvaliteeti, kvaliteeti, seda ei tulegi.

  4. PS. “teaduslik konsensus” on suures osas teoloogiline termin 🙂

  5. Hästi kirjutatud ja vajalik blogipost. Kahjuks – nagu on juba ka kommentaaridest näha – ei ole vaktsiinivastastele loogika ja faktidega võimalik aru pähe panna. On vaid irratsionaalne, harimatusega tugevdatud usk sellesse, et vaktsiinid on pahad. Massipsühhoos.

    @betoonpäike: kas su kommentaaril mingi sisu ka on või soovisid lihtsalt kirjutajat maha teha? Su kommentaaris on tugev kvaliteedipuudus, erinevalt blogipostist.

  6. Ma ei usu, et suht elementaarse kriitilise mõtlemisega inimene on tänapäeval võimeline vaktsiinivastaste liimile minema. Seetõttu on ka kole raske, et mitte öelda mõttetu nendega vaielda. Kipuks nende lollus üksnes nendi endi lapsi tapma, võiks seda evolutsiooniliseks surveks pidada. Aga ega see ilmselt ei parane enne kui ka meil esimesed imikud surema hakkavad. Niiakua vaatame neid – teinekord tuttavaid – kõrvalt ja kordame, et muidu on ju täiesti tore inimene, mis sest, et mitte kõige taiplikum. Just nagu onu Peetergi, mis sest, et ta teinekord purjuspeaga kihutama kipub.

  7. Täiesti kõrvaline märkus: tegelikult ei ole Google enamiku selle kaudu leitavate fotode autor. Selline “autoriviide” on mõttetu. Kui ei viitsi foto autorit yles otsida, võiks lihtsalt algsele fotole lingi panna, seegi on parem.

  8. Amy: Nagu Helene ka mainis on peamine agressiivsus välja elatud sissejuhatuses. Ma leian, et kui kirjutan arvamusartiklit, on oluline sinna sisse lisada ka oma aus arvamus.Nii saab lugeja end lihtsamini samastada ja lisaks tuleb välja ka minu enda kallutatus antud teema suhtes. Ma olen agressiivne antud teemal kuna see ei ole nalja asi. Teaduslikud faktid visatakse vastaste poolt liiga kergesti kõrvale ja see saab saatuslikuks nii mõnelegi inimesele. Maailmas on mitmetes kogukondades, kus tugevalt vaktsineerimsie vastu ollakse, hakanud imikud surema. Ka nende imikud, kes muidu oleks nõus vaktsineerima aga veel ei saa.

    betoonpäike: Kahjuks kasutatakse neid väiteid enamuste vaktsineerimise vastaste poolt, mitte ainult kehvades artiklites. Kvaliteet peaks tulema argumentide tõestatavusest. Ma luban teil käia kõik minu toodud argumendid üle ja neile teaduslik tõendus vastu tuua. Kui sa aga ütled, et teaduslik konsensus on teoloogia, ei ole midagi teha. Aerodünaamik, kvantmehhaanika, evolutsioon ja see, et maa tiirleb ümber päikese on ka teaduslikud konsensused.

    Oop: Tänan tähelepanu juhtimast, korrigeerisin viite.

  9. Kahjuks see paraku on nii, et osad inimesed ei hakka mõtlema enne kui häda käes. Ma ise nt tean suurepäraselt, et ma peaks sel aastal end teetanuse vastu vaktsineerida laskma (tegelikult juba eelmisel vist?) kuna tööga seoses on kokkupuude mullaga üsna sage (nt hobusesõnnikus on teetanusepisik täiesti loomulik nähtus) ning võimalus end kogemata kriimustada täiesti olemas. Samas kui roostes naela kogemata jalga astuks vmt, siis läheks traumapunkti ja seal tehakse süst ära… aga suvalise väikse kriimustuse pärast üldjuhul ei lähe ju… Vaktsiinide juurde tagasi tulles siis ma kuskilt lugesin (hetkel viidet ei jõua otsida), et vaktsineerimine osade nakkushaiguste suhtes käibki laineti – keegi sureb haigusesse, vaktsineeritakse palju, 20 aasta pärast on see lugu unustatud ja inimesed enam ei vaktsineeri oma lapsi kuni jälle keegi sureb. Mis on muidugi kurb. Huvitav mis siis juhtuks kui Ivo sa prooviks oma artiklit Delfis avaldada? Arvamusartikkel nagu see teinegi ju, äkki avaldavad. Ma olen siiani ainult Maalehes korra kirjutanud… ja Horisondile korra lubanud aga lubaduseks see jäigi.

  10. Kas olete unustanud, et naine kes sõitis surnuks lapse, mille põhjuseks oli vaktsiinist põhjustatud tagajärg? Kõike tuleb võtta mõistusega. Meditsiin on äri ja äris on eesmärk kasum. Katsetage aga laste peal julgelt edasi!

  11. Lugesin natuke aega tagasi artiklit sellest, et meditsiinitöötajad on kergelt ummikus. Enamus vanemaid (vähemalt meil Eestis), kes oma lapsi ei vaktsineeri on haritud ning olles tutvunud nii poolt kui vastu argumentidega, lihtsalt ei julge oma last vaktsineerida. Arstid ei tea, kuidas nende vanemate usaldust võita.

  12. Miks on olemas hüsteerias vaktsiinofoobid?

    1. Infoajastul on meil eelkõige andmete küllus (mitte tingimata teadmuste küllus) ja me pole veel harjunud nii suurte andmekogumitega tegelema. Seega kuulatakse kahjuks igaüht, kes vähegi läbi mingisuguse meediumi kaudu (youtube, blogid, facebook) meile andmetest mingisugust ülevaadet pakub (ülevaade on siinkohal andmetest tulenev teadmus e. kokkuvõte).
    Tõigast “on olemas õige, vale ja statistika” tuleneb olukord, kus andmeid saab vastavalt vajadusele (tehes sealjuures mõne tahtliku või tahtmatu vea) tõlgendada erinevalt.

    Siinkohal on oluline eristada faktide lugemis -ja mõistmisoskuse puudumist statistikast.

    2. Laste õnnest on tehtud projekt ja meie perekondades on keskmiselt vähem lapsi, kelle lapsepõlved on pikemad võrreldes kaugema ajaga.

    Kuna lastesse investeeritakse rohkem (eelkõige aega), siis on laste kaotamine vanematele seda mõeldamatum. Sada aastat tagasi oli normaalne kui peres on viis ja enam last, sest kõrgem suremus tingis suurema pere. Kui eeldada, et keskmine ühele lapsele kulutatav aeg (tähelepanu) oli sada aastat tublisti madalam, siis võib oletada, et lapse kaotamine haiguste tõttu oli normaalne ja sellega oldi harjutud.

    Jõudes välja tõigani, et vaktsiinid enamjaolt päästavad, aga harva ka põhjustavad tüsistusi (ja ka surma), siis jõuame välja selle otsuseni, mille iga vanem peab tegema. Statistika on ühe inimese jaoks tähtsusetu, sest igal inimesel on alalhoiuinstinkt – “Äkki kuulub mu laps sinna vähemusse, kes kannatab pärast vaktsiini saamist tõsiste tüsistuste käes”. Seega otsustavad mõned vanemad, et nende lapsed elavad teiste laste riskeerimiste arvelt. Õnneks saab selline asi jätkuda üpris kaua ja rühmaimmuunsust ei kompromiteerita.

    Kokkuvõtvalt: liiga palju andmeid ja infot (teadmusi), natuke vigu tõlgendamisel / lugemisel ja perekondade väiksus loovad hea pinnase vaktsiinide pärast hüsteeriasse minemise.

  13. mina olen ikka väga kahtleval seisukohal, et vastsündinule on vajalik b-hep vaktsiin, mis muu hulgas sisaldab ka alumiiniumi. siit natukene matemaatikat, kui palju vaktsiinides olevat alumiiniumi on kasulik/kahjulik http://www.askdrsears.com/topics/vaccines/vaccine-faqs

    abiaineid, mida vaktsiinides leidub on ju veel mitmeid. mind isiklikult just häiribki see blogipostituses välja toodud 4 milligrammi alumiiniumi (lisaks mitu milligrammi muid abiaineid), mida laps saab esimese 6 elukuu jooksul. see on just aeg, mil organism on alles arenemas.
    nt kuidas levib b-hepatiit? vere kaudu, sugulisel teel ja sünnitusel emalt lapsele. minu jaoks tundub terve ema poolt sünnitatud lapsele kasu vaktsiinist väikem, kui risk vaktsiinist põhjustatud tüsistuste tekkeks. seda just lapse esimeste elukuude jooksul.

  14. Nagu mainitud saab beebi imikuna alumiiniumi ja ka muid aineid igalt poolt mujalt, ka emapiimast ja muust toidust/joogist. Igat ainet enda ümber ja enda see ei saa karta. Kõik on keemia ja kõik on toksiline mingis kontsentratsioonis. Ained, mis on vaktsiinis, ei ole toksilised sellistes kontsentratsioonides, milles neid manustatakse.

  15. > vaktsiinivastastele loogika ja faktidega võimalik aru pähe panna.
    > On vaid irratsionaalne, harimatusega tugevdatud usk sellesse, et
    > vaktsiinid on pahad. Massipsühhoos.

    Ma ütleks et vaktsiinipooldajate seas on seda rohkem. Pseudoteadlikkus ehk tegelikult täielik teadmatus nii vaktsiinide teooriast kui ka tööstuse praktikast.

    Pooldamisega tahetakse näidata oma “valgustatust” ilma teemasse süvenemata, faktiteadmised piirduvad perearsti juures loetud voldikuga, mis on lasteaialapse tasemele mõeldud 🙂

    > @betoonpäike: kas su kommentaaril mingi sisu ka on või
    > soovisid lihtsalt kirjutajat maha teha?

    Ei olnud. See oli masendunud kommentaar, mitte sisu sisaldav artikkel 😀
    Kas nüüd maha teha, aga õhinat kahandada.

    > Su kommentaaris on tugev kvaliteedipuudus, erinevalt blogipostist.

    Minul ei olnudki kvaliteedi tekitamise taotlust ega pretensiooni. Blogipostitus aga pretendeerib 🙂

    > betoonpäike: Kahjuks kasutatakse neid väiteid enamuste
    > vaktsineerimise vastaste poolt, mitte ainult kehvades artiklites.

    Paremates on paremad argumendid. Need on kehvade artiklite kehvad argumendid kehvalt ümber lükatuna.

    Tahaks gigantide heitlust millest oleks endalgi õppida.

    > Kvaliteet peaks tulema argumentide tõestatavusest.

    Tõestamine on bioloogilistes süsteemides üks ütlemata kahtlane sõna 😀

    Kvaliteet oleks aga pigem ikka teadmiste laius ja sügavus, head seosed ja ammendav argumentatsioon.

    > Ma luban teil käia kõik minu toodud argumendid
    > üle ja neile teaduslik tõendus vastu tuua.

    Need ei ole seda väärt ja ei kutsu arutlema 🙂

    > Kui sa aga ütled, et teaduslik konsensus on teoloogia, ei ole midagi teha.

    Jeesus Maarja, mis siis saab 🙁

    > Aerodünaamik, kvantmehhaanika, evolutsioon ja see,
    > et maa tiirleb ümber päikese on ka teaduslikud konsensused.

    Aerodünaamika on natuke liiga lihtne distsipliin, seal pole matemaatilise kaose probleeme.

    Evolutsioonis on küsimusi rohkem kui vastuseid ja mingist konsensusest rääkida naljakas.

    Kvantmehaanika on rohkem matemaatika. Paljude mudelite reaalsele füüsilisele maailmale vastamine vist enam kuigi konsensusealune pole, aga see pole minu teema.

    Aga kliimakonsensused?
    Kolesteroolikonsensused?
    Küllastunud ja küllastumata rasvade konsensused?
    Soouuringute konsensused?

    Kõigis neis on 99% poliitikat ja religiooni ning 1% fakte, aga see ei takista inimestel apelleerimast mingile teaduslikule konsensusele ja seejuures ennast meeletult targaks ning teistest paremaks pidamast 😀

  16. Mul on kahju, et sa nii valesti oled peaaegu kõigest, millest sa kirjutasid, aru saanud… Ma soovitaks sul lugeda mõned teadusfilosoofia teosed ja sii natuke süveneda reaalainetesse. Uurida veidike bioloogia, füüsika ja matemaatika aluseid. Võib-olla sa arvad, et sa ole djuba niigi tark aga seda muljet hetkel küll ei jää. Vähemalt teaduse osas. Ehk ükspäev saad aru, mida ma mõtlen…

  17. Lisan veel, et ma ei pea ennast teistest targemaks ega paremaks. Ma üritan apelleerida lihtsalt ratsionaalsusele ja tunnen muret pseudoteaduste levimise pärast.

  18. Õpi nägema pseudoteadust ka korrektselt vormistatud, eelretsenseeritud artiklites. Eriti abstracti osas. Hiljaaegu on paar väga hävitavat ülevaadet avaldatud nii kliiniliste uuringute kui ka ülikoolide baasuuringute usaldusväärsuse ja reprodutseeritavuse koha pealt. Ülikoolidel kuulsusjanu ja rahastamisvajadus, ravimifirmadel teadagi mis.

    Ja see on kõigest 1/10 vaktsiinide ümber tiirlevatest probleemidest. Üks hullemaid paistab olevat kehv kvaliteedikontroll ja kvaliteedinõuete puudumine. Igasugu huvitavat bioloogilist materjali jõuab nt vaktsiinidesse ja tootjad ei oska ka arvata, kuskohast. Suure jagunemispotentsiaaliga rakud, mingid täiesti asjassepuutumatud viirused jne.

  19. Ma tooks veel välja selle UK leetrite näite- kui 1998 tekkis autismi paanika seoses mumpsi-leetrite-punetiste vaktsiiniga, siis tuhanded emad otsustasid oma lapsi mitte vaktsineerida. Selle tulemusena oli mõned aastad hiljem näha hüppelist kasvu leetrite esinemissageduses UK-s, sealhulgas esines ka surmajuhte.
    See ongi kurb, et vaktsiinivastased ei saa aru, et ei ole peaaegu ühtegi haigust, mis oleks täielikult siit maailmast hävitatud. Aga me kõik saame aidata sellele kaasa- vaktsineerides. Eestis ei olnud mitu aastat ühtegi leetrite juhtu olnud, nüüd viimase paari aastaga on mitu tulnud, mis tähendab, et 50 aastat tuleb kindlasti leetrite vastu eestis vaktsineerida.

    Kui nii edasi läheb, siis hakkame varsti jälle suuremal hulgal hingamisaparaate haiglatesse lastehalvatuse tõttu koguma.

  20. Piisavalt hea ideoloogilise ja parteilise ettevalmistuse korral leiab inimene ka 2-tonnisest heinakuhjast kohe selle “õige” ehk Wakefieldi kõrre 😀

Kommenteerimine on suletud.