Tuuleenergia vs. looduskaunite kohtade esteetilise väärtuse säilitamine II osa

Eestlaste eelistustest

Margot Müürsepp kaitses juunis 2012 TTÜs magistrikraadi linna- ja keskkonnaökonoomika erialal lõputööga „DEMAND OF ESTONIAN FULL AGE POPULATION FOR ESTONIAN COAST IN ITS NATURAL CONDITION WITHOUT WIND TURBINES: A CONTINGENT VALUATION STUDY“ (Eesti täisealise elanikkonna nõudlus loodusliku, ilma tuulegeneraatoriteta ranniku järele: tingimuslik hindamine).

Tuuleenergia – „roheline“, hinna poolest kättesaadav, minimaalsete mõjudega lindudele- loomadele ning loomulikult moodne ja innovatiivne; tundub, et tuuleparkide rajamine on lahendus energia tootmisega kaasnevatele muredele. Külmad, massiivsed konstruktsioonide ei ole aga ilmselgelt põhjuseks, miks nädalavahetusel linnast välja mere äärde sõita. Looduse esteetilise väärtuse rikkumine ei ole kahjuks probleem, mida Eestis tõstatataks, kui räägitakse tuuleparkide ehitamisest.

Välismaised uuringud on leidnud, et inimesed on valmis maksma looduskaunite kohtade säilitamise eest nii nende esteetilise ilu kui ka ajaloolis-kultuurilise väärtuse tõttu. 2011 aastal läbiviidud sarnane uurimus Eestis näitab, et ka suur enamus eestlastets, 86% leiab, et Eesti ranniku looduskaunid kohad tuleks säilitada. Loomulikult toetavad ka eestlased n-ö rohelise energia tootmist. Õigustatud ei ole aga kõrge esteetilise väärtusega paikade visuaalne reostamine.

Tegemist ei ole pelgalt NIMBY (not in my back yard) efektiga, mille kohaselt ollakse tehnoloogia vastu vaid siis, kui konstruktsioonid asuvad oma (suve-)kodu külje all. Looduslike vaadete säilitamist toetab terve Eesti täisealine elanikkond. Tarbime kõik loodust ka ju distantsilt – teadmine, et on kauneid kohti, kuhu soovi korral puhkama sõita on väärtus omaette. Rannajoone visuaalne reostamine metallist tornidega võtab aga võimaluse looduse ilu nautida. (õnneks on järjest enam hakatud tuulikute disaini esteetilisele poolele rõhku panema – värske aju)

Mõtlemisainet pakub teadmine, et 23,4 miljonit eurot on summa, mida eesti täisealine elanikkond oleks aastas valmis maksma kauni ranniku säilitamise eest. 56% eelmisel aastal läbiviidud küsimustikule vastanutest väitis enesekindlalt, et neid häirib tuulegeneraatorite rajamine kaunitesse kohtadesse. Tähelepanu – tegemist ei ole tuuleenergia vastastega, vaid inimestega, kes leiavad, et tuuleparke tuleks rajada kohtadesse, kus nad ei häiri silma.

Mainimisväärt on ka tulemus, et vanemad inimesed toetavad statistiliselt tõenäolisemalt looduskaunite kohtade säilitamist, kui nooremad inimesed. Põhjuseid võib olla mitmeid: suurem teadlikkus tehnoloogiast, looduse vähesem väärtustamine, vähem kogemusi looduse esteetika rikkumisega, teised väärtushinnangud jpm. Uuringus leitud tulemused on aga kõnekad: eestlased peavad looduskaunite kohtade säilitamist oluliseks. Leidkem siis tuuleparkide rajamiseks sobilikud alad avaliku arutelu kaudu. Enamgi veelgi, ärgem toetagem trendisõnu, nagu „roheline“, üksnes hea kõla pärast, vaid mõelgem läbi, kus ja millises mahus on moe järgimine mõistlik.

Vaevalt, et inimesed, kes ostsid endale eramu kaunile rannikule oskasid oodata, et maastikuvaade peagi radikaalselt muutub.
Kui tuulikud ehitatakse tihti elamute lähedusse, siis fossiilsete kütuste kaevandamine ja kasutamine toimub valdavalt silma alt ära. See aga ei tähenda, et nende mõju maastikele (sh. nende esteetikale) oleks väiksem.

Lisalugemist:

Bishopa, I., D, & Millerb, D., R. (2006). Visual Assessment of Off-Shore Wind Turbines: The Influence of Distance, Contrast, Movement and Social Variables. Melbourne: University of Melbourne

Euroopa rannikute seisundi pidev halvenemine ohustab Euroopa elustandardit. (2006). – EEA Briefing. 03, Euroopa Keskkonnaagentuur.

Jerpåsen, G. B., Larsen, K. C. (2011). Visual Impact of Wind Farms on Cultural Heritage: A Norwegian Case Study. – Environmental Impact Assessment Review. 31, 206-215.

Ladenburg, J., Dubgaard, A. (2007). Willingness to Pay for Reduced Visual Disamenities from Off-Shore Wind Farms in Denmark. – Energy Policy. 35(8), 4059-4071.

Wolsink, M. (2007a). Planning of Renewables Schemes: Deliberative and Fair Decision-Making on Landscape Issues Instead of Reproachful Accusations of Non-Cooperation. – Energy Policy. 35, 2692–2704.

Wolsink, M. (2007b). Wind Power Implementation: Nature of Public Attitudes: Equity and Fairness Instead of ‘Backyard Motives’. – Renewable and Sustainable Energy Reviews. 11, 1188–1207.