Arhiiv kuude lõikes: detsember 2012

Haridus,Jäätmed,Jätkusuutlik areng

Jäätmetekke vähendamise nädala sündmused Kiviõlis ja Laagris

2012 aastal koordineeris Keskkonnaministeeriumi poolt algatatud Jäätmetekke Vähendamise nädalat Teeme Ära! meeskond. 17. – 25. novembrini toimunud sündmusterohkes üritustesarjas osales kümneid erinevaid asutusi, nende hulgas ka mitmeid haridusetempleid. Ägedaid tegevusi viidi läbi nii kõige pisemate mudilastega kui ka vanemate lastega. Õpetajad väidavad ühest suust, et keskkonnateemad lähevad lastele korda küll. Rääkisin põhjalikumalt Kiviõli I keskkooli 7A klassi juhataja Helena Kivestuga ning Veskitammi lasteaia õppealajuhataja Tiia Hämarsaluga.

Lastevanemate meisterdustest näitus Veskitammi lasteaias, Laagris

Kiviõli I Keskkool on Kiviõli ainuke eestikeelse õppekeelega gümnaasium (linnas on ka venekeelne kool), kus õpib ca 300 õpilast. Jäätmetekke nädalast räägib õpetaja Helena Kivestu, kelle klass viis kilekotid teisele ringile. 

Millega tegelesid lapsed Kiviõli I Keskkoolis? Kiviõli I Keskkooli 7.a klass tegeleb loovtööprojektiga „KILEKOTT TEISELE RINGILE“, mis haakub hästi jäätmetekke vähendamise nädala ideega. Meie projekti peamine eesmärk on panna õpilasi mõtlema keskkonna hoidmisele ning ressursside arukale kasutamisele. Tegevused algasid jäätmetekke vähendamise nädalal 19. novembril, mil õpilased tutvustasid oma projekti eesmärki ja tegevusi kõikides klassides. Kutsusime koolikaaslaseid nädala jooksul koguma kodus saia ja leiva kilekotte ning need 26. – 30. nov. kooli kogumiskasti tooma. Saia-ja leivakotid valisime kogumiseks seepärast, et tavaliselt neid kotte ei kasutata korduvalt ning reeglina visatakse olmejäätme konteinerisse, mida tõestas ka meie lühike vestlus ja arutelu igas klassis.

Mis projekti tulemusena juhtuma hakkab? Kogutud kottidega püüame visualiseerida lastele kilemassi, mis satub loodusesse, kuid mis kokku korjates oleks hea algmaterjal uue loomisel. Kogutud kilekottidest hakkame valmistama õuesõppe klassi jaoks istumisaluseid, vaipu ja poekotte. Projekti käigus uurivad lapsed, kuidas on Kiviõli linnas organiseeritud jäätme sorteerimine, plaanis on külastada ka AS Ragn-Sells’. Lisaks viiakse läbi ankeetküsitlus õpilaste kodudes, eesmärgiga uurida, kui levinud on taaskasutuse mõtteviis ja käitumine.

Kiviõli spordipoisid kogutud kilekotihunnikus

Kuidas hindate ettevõtmises osalemise aktiivsust? Esimese positiivse tagasiside saime juba teisel nädalal, kui korjasime kilekottide kogumiskastid ära. Inimesed hakkasid uurima, kas võib veel kodust kilekotte tuua. See näitab, et mõtteviis ja tahe keskkonnasõbralikuks käitumiseks on olemas, puudu on aga tingimused. Ühe nädalaga kogusime väikeseid saia- ja leivakotte 70 liitrise prügikoti täis, mis näitab, et osavõtt oli aktiivne ja kogus oli täiesti arvestatav.

Täielik kokkuvõte projektist ja esitlus tulemustest valmib kevadeks. Tutvustame seda nii koolikaaslatele kui lastevanematele. Kui oleme vähemalt väikest osa inimestest suutnud panna taaskasutusele ja keskkonna hoidmisele mõtlema, või vähemalt meeldetuletanud olulist teemat, millele kiputakse mugavusest käega lööma, on meie ettevõtmine end igati õigustanud, rääkimata muidugi laste saadud vahetust kogemusest – planeerida, organiseerida, läbi viia, esitleda ja teha järeldusi. Lapsed õpivad kindlasti tulemuslikumalt läbi aktiivse osalemise ja isikliku kogemuse. Keskkonnateema puudutab kõiki inimesi ühtemoodi ja kindlasti läheb see ka kooliõpilastele korda, tuleb vaid mõelda, kuidas saavad nad ise tunda, et nendest ka oleneb midagi.

 Helena, mis on sinu isiklik seos keskkonnateemadega? …peast roheline veits.

Veskitammi lasteaed on üsna nooruke lasteasutus Laagri alevikus. Infot lasteaias toimunud huvitavatest taaskasutuse ja uuskasutuse sündmustest jagab õppealajuhataja Tiia Hämarsalu. 

Kas jäätme- ja keskkonnateemad on teie lasteaia jaoks midagi seninägematut? Rühmades toimub prügi sorteerimine aastaringselt, kuhu on kaasatud ka lapsed. Meie lasteaia õpetajad on kõik oma erialal kvalifitseeritud spetsialistid ning keskkonna teemade käsitlemine on õpetajatele tegevus, kuhu lapsed hästi kaasa tulevad. Keskkonnateemad on lasteaiaelus plaanipärased. Laps õpib tundma sotsiaalset-, tehis- ja looduskeskkonda. Õpib tundma inimese mõju loodusele. Keskkonnateemade läbimisel on eesmärgiks, et laps väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi. Jäätmetekke vähendamise nädala tegevustes osales: 118 last, 12 pedagoogi, 18 peret.

Kempsurullidest loomad

Millega tegelesid lapsed Veskitammi lasteaias? Rühmades toimusid terve nädala jooksul meisterdamised jääkmaterjalidest (vanad ajakirjad, ajalehed, värvilise paberi jäägid, „paberhundi“ purustatud paber, wc paberirullid, kork- ja plastmaterjalist pudelikorgid, plastpudelid, kanga tükid, lõngajupid jne). Valmisid järgmised asjad/vahendid: lepatriinud, liblikad, öökullid, binoklid, pilt „Inimene“, pabermassist seinapilt, jäätmepaberi korv, plastpudeli siilid, kaunistustega laste riiete kotid jn

Keda peale laste kaasati? Materjalide kogumisel olid abiks lasteaia personal, lapsed ja lapsevanemad. Lapsevanemaid kaasati nii jääkmaterjalidest mänguasjade valmistamisse kui ka neist näituse korraldamisse. Samuti korraldati “Anna ära!” üritus, kuhu vanematel oli võimalik tuua kasutatud lasteriideid ja -jalanõusid. Rühma töötajad paigutasid asjad lasteaia saali alustele. Õhtul oli vanematel võimalus asju võtta.

Anna ära! laat Veskitammi lasteaias

Mis Veskitammi lasteaias varem keskkonnavaldkonnas tehtud on? Eelnevalt on vaadatud jäätmeteavitusprojekti „Üks müts“ etendust „Prügihunt ja Superjänes“, mis jutustas loodushoiust ja ökoloogilisest mõtlemisest. Etendus toimus meie lasteaias 2011. aasta märtsis ning seda vaatasid nelja rühma 4.-7.aastased lapsed. 2012 a. septembris kutsuti Puhhi 6.-7.aastased lapsed etendust „Prügihunt ja Superjänes“ vaatama Laagri Kooli saali.

 

Loo pani kokku: Helene

Arvamus,Haridus,Jätkusuutlik areng,Transport,Värske aju

Inimgeograafiast, mobiilpositsioneerimisest ja säästvast linnaruumi planeerimisest – “Millega värsked ajud tegelevad?” osa II

Mina olen Kaisa ning Värkse Aju liikmetest ainus geograaf, täpsemalt siis inimgeograaf. Bakalaureusekraadi omandasin siiski keskkonnatehnoloogia erialal ning suurem osa magistrantuuristki sai sel alal läbitud. Teatud hetkel muutusid minu huvid siiski selliseks, mis haakusid pigem inimgeograafiaga ning seetõttu langetasingi otsuse siduda edasised õpingud just Tartu Ülikoolis õpetatava geograafia erialaga ning sealse mobiilsusuuringute laboriga.

Alustuseks oleks võib-olla paslik lühidalt selgitada, millega üldse tegeleb inimgeograafia, kuna nii loogiline kui see mõiste ka ühele geograafile ei tunduks, on see minu mitte-loodusteadlastest ja –geograafidest tuttavates alati lisaküsimusi tekitanud. Niisiis, inimgeograafia (human geography) huvitub suuresti just inimtegevusega kaasnevate nähtuste ruumilisest korraldusest ja seejuures uuritakse just eeskätt ühte konkreetset nähtust ja selle korraldust defineeritud ruumis. Näiteks huvitab inimgeograafi inimeste liikumine linnas – mis võiksid olla need potentsiaalsed tegurid, mis koondavad inimesi enam ühte kohta. Siinkohal võib inimesi eristada ka vanuse ja rahvuse alusel gruppidesse jne.  Meie liikumine linnaruumis on suuremal või vähemal määral ikka seotud teatud valikutega ning meie tehtud valikud on sõltuvad erinevatest teguritest nagu vanus, sugu, rahvus, samuti linnaruumi struktuur, meie igapäevaelu korraldus, laste olemasolu jne. See nimekiri on väga pikk ning tänu sellele ongi inimeste ja nende käitumise uurimine väga keeruline. Kõiki tegureid, mis inimkäitumist mõjutavad, ei ole võimalik ühte mudelisse panna nende suure arvu ning teisalt ka raske mõõdetavuse tõttu. Siiski – milleks kõik see ja miks sellest üldse rääkida keskkonnablogis?

Vahest olete mõelnud sellele, miks te kasutate just seda poodi ja mitte teist või miks võetakse ette vahel pikki reise, et linnast välja saada. Vastused neile küsimustele võivad küll olla väga erinevaid, kuid kui inimeste liikumises on näha mustreid, on seda infot võimalik planeerimisel või poliitikakujundamisel ära kasutada. Näiteks võivad küsitlusuuringu tulemused uurijale anda informatsiooni selle kohta, et suur osa teatud linnaosa elanikke reisib päevas väga palju selleks, et oma ostud teha mõnes kaugemalasuvas suuremas poes. Keskkonnaaspektist oleks siiski pikemas perspektiivis kasulikum, et need inimesed saaksid oma ostud tehtud kusagil lähiümbruses. Samuti on võimalik olukord, kus haljasalade vähesus linnas tingib selle, et inimesed sõidavad tihedamini linnast välja – teatud osa sellest liikumisest oleks ehk võimalik vältida, kui muuta linnaplaneeringut ning –haljastust. Ilmselt on mu jutu iva kohale jõudnud – inimeste liikumisega kaasneb paratamatult ka energiatarve ning vahel võib see väga suureks kasvada. Inimeste mobiilsus ei ole kindlasti mitte ainus valdkond, millega inimgeograafia tegeleb, kuid see on just see valdkond, millega mina mobiilsusuuringute laboris tegelen ja millest ma alljärgnevalt ka natukene rohkem räägin.

Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute labor kasutab inimeste mobiilsuse uurimiseks viimasel ajal enam mobiilpositsioneerimise andmestikku, kas siis passiivset või aktiivset. Oma magistritöös kasutan ise passiivse mobiilpositsioneerimise andmeid, mis tähendab seda, et koostöös Eesti mobiilioperaatoritega on võimalik teha tagasiulatuvalt kõnedeeristus, mis näitab, millisel ajahetkel ja millise mobiilimasti teeninduspiirkonnas on teatud telefoninumbrilt kõne tehtud. Siinkohal olgu öeldud, et saadud andmete põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kes on see konkreetne inimene, kes kõne teostas, sest uurijale kättesaadavas andmebaasis puudub info, mis võimaldaks sellist teavet koguda. Kogutud info põhjal on aga võimalik teatud täpsusastmega teada saada, kus asub inimese kodu (piirkond, kus on argipäeviti pärast viit tehtud enamik kõnesid) ning kus töökoht (enamik kõnesid teostatud enne kella viit argipäeviti). Lisaks on meil võimalik panna kõik need kõnetoimingud kaardile ja vaadata, kui suur on inimese tegevusruum – kus ta liigub ja kui suur see ala on, mida ta igapäevaselt kasutab. Analüüsitavad andmed on võimalik panna põhjuslikku seosesse mitmete teguritega nagu näiteks uuritava linna linnaruumi struktuuriga. Eeskätt huvitavad meid energiasäästu seisukohalt just sellised tegurid, mida oleks võimalik kas planeeringute või keskkonnapoliitiliste otsustega mõjutada.

Oma magistritöös keskendun just sedatüüpi reisidele, mis otseselt ei kuulu inimese igapäevasesse teguvusruumi ning on mõjutatud pigem vähempraktilistest valikutest. Seda eeskätt seetõttu, et sellist mobiilsuse osa ei ole veel väga palju uuritud ning selle osakaalu hinnatud. Saadavad andmed võimaldaks luua keskkonnapoliitika kujundajatele parema ettekujutuse inimeste liikumistest ning nende vajadustest, mis omakorda on tugevas seoses ka inimeste energiatarbega.

Andmetöötluse võlud. PhD Comics Jorge Cham.