MMS-ist bioloogi seisukohalt

kylalineArtikli autor Sirgi Saar on Tartu Ülikoolis bioloogia doktorant ning leidis, et see MMSi saaga võiks saada natuke selgitust. Alternatiivmeditsiinis peroksiidi kasutamise koha pealt oli juba keeruline vaikida, aga kloor on siiski oluliselt karmim asi. MMSi sasipusa pole rangelt võttes keskkonnateema, kuid kuna loodussõbralikke ravimeid otsivad tihti samad inimesed kui need, kes valutavad südant ka keskkonnateemadel, otsustasime ka Värske Ajuga kaasa mõelda. MMSi pooldajate väited on võetud lehelt http://www.infomms.org/

Allikas: The Simpsons
Allikas: The Simpsons

MMS (miracle mineral solution) ehk Eesti keeli Imeline Mineraalne Lahendus (või Lahus) ei ole esiteks kuskilt otsast mineraalne. Toote turustajad väidavad, et see lahus pakub „loodussõbraliku“ alternatiivi paljudele teistele ravimitele ning ravib näiteks autismi, AIDSi ja vabastab parasiitidest.  Kõigesse, kus lubatakse imet, tuleks suhtuda mõningase kahtlusega. Ning see, et pakendi peale on kirjutatud „loodussõbralik“ või joonistatud leheke, ei tähenda automaatselt, et tegemist on reaalselt keskkonnale või tervisele parema tootega, tegemist võib olla ka puhtakujulise rohepesuga. See selleks, ma ei plaani keskkooli keemia- ega füüsikatundi pidada, aga mõned bioloogiliselt ilmvõimatud asjad näitaks ikkagi ära. MMSi näol on tegu NaClO2 lahusega, mis sidrunhappega reageerides annab kloordioksiidi.

Miks MMSi ei tasuks tarvitada millegi raviks ega profülaktikaks

Mis haigus see peaks üldse olema, mida saaks ennetada suhteliselt lihtsa klooriühendi sisse võtmisega? Enamus inimese organismi molekule aga ka enamus ravimeid on oma struktuurilt ja keemilistelt omadustelt keerukamad. Kloordioksiid on lihtsalt tugev oksüdeerija, täielik vastand antioksüdantidele. Antioksüdandid on looduslikud ühendid, mis neutraliseerivad organismis vabasid radikaale. Radikaalid kahjustavad DNA’d ja mutatsioonid DNA’s võivad vähki põhjustada. Seega kemikaal, millega üritati antud juhul vähki ravida võib hoopis ise kantserogeenne olla. Sellega, et kloori kasutati I maailmasõjas keemiarelvana ei üllata ilmselt enam kedagi. Kloordioksiid lahustub vees väga hästi, nii et kui ma algselt lugesin kuidas MMSi kasutati ja lootsin et enamus sellest kloorist jõuab õhku hajuda enne inimkehasse jõudmist, siis MMSi õpetust järgides paraku ilmselt mitte.

Kemikaalipelgurite kurvastuseks ütlen, et NaClO2 on nii kemikaal, kui üldse olla saab, kergelt plahvatusohtlik veel pealekauba. Seda kasutatakse pleegitusvahendina ja näiteks paberi valmistamisel – et tuhmist puidumassist ikka ilus valge paber saaks. Nii et ei, tegu ei ole kõigest lauasoola ja veega, nagu Merili Kukuškin väitnud on. Muide, ka lauasoolast on võimalik mürgistus saada – terve täiskasvanud inimese soovituslik soolatarbimise ülempiir on 6g päevas (eluohtlik doos on 35–70g) ning isegi soolast tingitud surmajuhtumeid on olnud (1).  MMSi poolt tekitatud haigusjuhtumitest on vähemalt üks ka teaduslikult kirjeldatud ja publitseeritud, ning seal räägitakse just oksüdatiivsetest kahjustustest, mis on ootuspärane (2).

Mõned ümberlükatud väited MMSinfo kodulehelt

Selleks, et hävitada patogeen, on vaja hävitada mõned selle molekulid.“ – Ei, selleks on vaja hävitada terve rakk kui tegu on ainuraksega. Mõne molekuli küljest kaksamise elab enamus elusorganisme üle.

Kui hapnik ei kahjusta keha, siis ka kloordioksiid ei kahjusta keha, sest selle oksüdatsioonitugevus on oluliselt väiksem kui hapnikul” – Paraku on tegu soovmõtlemisega. Liigne hapnik kahjustab keha päris kindlasti (hüperoksia võib kahjustada kopse ja kesknärvisüsteemi).

„Patogeenid on anaeroobsed mikroorganismid“ – Loodus ei ole nii lihtne. Paljud patogeenid on fakultatiivsed anaeroobid, ehk nad eelistavad anaeroobset keskkonda, kuid suudavad elada ka aeroobses. Malaariaplasmoodium asub näiteks üldse inimese vereraku sees, see on igati hapnikurikas olukord.

Mis puutub MMS infolehel „teaduse“ rubriigis olevat, siis seal on kordusi ja artikleid, millel pole kloordioksiidi ravimina manustamisega mingit seost:

Artikkel, kus viirusevastast toimet on hinnatud in vitro ning väljaspool rakukultuuri, Artiklis, kus rotid elasid kloordioksiidiga rikastatud õhuga keskkonnas aga ei joodetud seda neile sisse (4). Seespidise tarvitamise ohutust see igal juhul ei näita. Artiklis, kus uuriti kloorivee joomist, väidavad ka autorid ise, et pädeva statistika tegemiseks oli neil liiga vähe osalejaid, ka olid kontsentratsioonid üsna madalad (5). Lateraalskleroosi teemaline artikkel (6) pole aga üldse pädev teaduspublikatsioon vaid mingi hetkeseisuraport, kus ei väideta midagi kindlat vaid öeldakse, et asja võiks uurida kuna sponsor soovitab. Üks artikkel pärineb ka Solumiumi nimelise preparaadi autori sulest, nii et siin on tegemist lihtlabase reklaamiga (7).

Kuidas siis selle teadusega täpselt on?

Otsing „chlorine dioxide MMS“ andis PubMedi andmebaasis täpselt 0 vastet, Google Scholar samuti teemakohast infot ei anna, leidsin vaid kaks linki MMSi kohta, mis viivad üllatus-üllatus mingile täiesti ebateaduslikule veebisaidile, kus ülistataks Jim Humble’t. Ja ma olen andmebaase harjunud pea igapäevaselt kasutama, nii et selline hõre pilt ei ole tavapärane. Kolmas viide oli sellest, kuidas MMS oli kellegi hemolüütilise aneemia põhjustanud. See kusjuures ei tähenda, et MMSi põhiainet kloordioksiidi poleks uuritud – on küll, aga mitte meditsiinilises kontekstis vaid puhastusvahendina või mingite muude keemiliste reaktsioonide osana, „chlorine dioxide“ üksi andis vasteid küll.

Veidike teadlaste eetikast

Lõpetuseks – miks TTÜ Merili Kukuškiniga töölepingu lõpetas on ilmne, kuid meediast ilmselt pole veel see nüanss läbi käinud. Doktorant on teadlane ja meile kehtib teadlase eetikakoodeks (8). See ütleb näiteks otseselt, et teadlane vastutab moraalselt oma tegevuse eest, mis võib oluliselt mõjutada inimkonna, keskkonna, riigi või üksikute sotsiaalsete institutsioonide arengut.

Säilitades kriitilise meele ja terve skepsise, peab teadlane aitama kujundada tõenduspõhiseid otsuseid ning astuma vastu tõestamata tulemuste ja ebateaduslike väidete kasutamisele ühiskonnale oluliste otsuste langetamisel.“

Teadlane väärtustab uute teadmiste loomist ja nende rakendamist ühiskonna ja keskkonna huvides. Edastatav teave peab olema usaldusväärne, teadlane väldib kontrollimata andmete esitamist faktidena.  Teadlane peab propageerima teadussaavutusi ning seisma vastu pseudoteaduslike teooriate ning väärarusaamade ja -kujutluste levikule.“ Kriitilist meelt inimesel, kes teistele midagi potentsiaalselt ohtlikku soovitab, ilmselt pole, selle asemel on kuhjaga ebateadust promotud. Kui seda tehti teadlikult on see lisaks veel küüniliselt pahatahtlik.

Nii et Merili Kukuškini väide „MMS ja DMSO on kiirabivahendid, mis on üliefektiivsed…ja mille kasutamisest just kriisiolukordades (infarkt, insult, selgroo murd jne.) on hea teadlik olla …“ (Facebook, 9. detsember 2014), on lihtsalt kriminaalne. Veenisisese manustamise võimaluse otsimine… noh ma olen suhteliselt kindel, et kloordioksiidi lahuse veenisüstimine on surmav, kasvõi juba näiteks gaasemboolia tekkimise ohu tõttu.

DMSO (dimetüülsulfoksiid) on muideks hoopis põnevam aine kui MMS. Seda kasutatakse päriselt ka teaduses (rakubioloogia laboris oli täiesti olemas ja lahustina kasutusel) ning peale nahakontakti sellega tekib suhu küüslaugumaitse. Millised vahvad biokeemilised protsessid selle taga on (ei, DMSO ei rända hetkega läbi naha kurku vaid teeb hoopis midagi närvide retseptoritega), sellest ehk mõni teine kord.

VIITED

25 mõtet “MMS-ist bioloogi seisukohalt”

  1. Hea artikkel aga mida me teada saime? Seda, et me ei tea midagi MMS kohta midagi, teadusuuringud puuduvad. See on huvitav, et üks keemiline ühend ei olegi teadlaste seas tähelepanu pälvinud. Kas see on tavapärane?
    Seda, et ühe teadlasega lõpetati tööleping teadlaste eetika vastu eksimise tõttu, vabandage, väga raske on uskuda, et TTÜ-s on ainult üks selline teadlane, see oleks tõeline ebateadus. Kas sellise klausliga on ka varem teadlasi vallandatud Eesti kõrgkoolidest?!

    1. Me saime teada, et MMS-i tarvitajate surmajuhtumeid on uurinud. Me saime täpsemalt teada, miks seda ei tohiks seestpidiselt tarvitada.

      Ja me saime teada, et MMS ei saa kohe kuidagi kasulik olla, sest MMS ei suuda likvideerida haiguste põhjuseid. Kui ta likvideerib haiguste põhjused, siis haarab kaasa ka väga palju head ja vajalikku, mille tulemuseks on tervisekahjustus.

      Lisaks, et saime teada Merili & Co valetab 😉

    2. Ei, me ei saanud seda teada. Vaata pubmedist/scopusest ise kui ei usu, kui ei otsi MMS vaid ainult chlorine dioxide või sodium chlorite, siis vasteid on VÄGA PALJU lihtsalt eriti ükski neist ei seostu inimeste ravimisega. See lihtne molekul on läbi ja lõhki ära kirjeldatud ja uuritud, Lihtsalt kuna see on suhteliselt lihtne anorgaaniline ühend, siis pole seal väga midagi rohkem uurida.

      Ma ei väida, et ta teadlase eetikaga vastuollu mineku eest vallandati. Kindlasti mitte. See on lihtsalt üks nüanss asja juures. Eetikakoodeks on rohkem selline juhis millest oleks kena lähtuda kui mingi siduv dokument.

  2. Üsna ajuvaba jutt, aga saime teda, et doktorant oskab googeldada.

    1. ja me saime teada, et teine doktorant ei oska isegi googeldada 😉 Aga hämamine tuleb paremini välja, kui pooltel poliitikutel 😉

  3. Ei tasuks alahinnata seda kloordioksiidi, pole see midagi nii läbi ja lõhki ära uuritud. Molekul võib ju suhteliselt lihtne olla, aga kui keskkond on keeruline, siis see molekuli lihtsus ei loe.

    Mis sellel ”Solumnia artiklil” (7) siis viga on? See ju PubMedi andmebaasis täiesti olemas (http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24223899) Lihtlabane reklaam see nüüd küll pole…

    Lisaks, kui uurida kirjandust, kirjeldusi katseid hiirte jm organismidega, siis tuleb välja et ClO2 mutageenne toime on põhim. ebaoluliselt väike. Lause ClO2 kohta et ”Seega kemikaal, millega üritati antud juhul vähki ravida võib hoopis ise kantserogeenne olla” on ju siin pisut huupi …

    ”Malaariaplasmoodium asub näiteks üldse inimese vereraku sees” – nii lihtne see ju pole.

    Et hävitada patogeen ”…selleks on vaja hävitada terve rakk kui tegu on ainuraksega.” mis see hävitamine on? Tapmiseks ei pea tervet rakku olematuks muutma.

    ehh jah,ok … Aga miks keegi ei räägi kontsentratsioonidest??? 1mg/L ClO2 sissejuua näiteks teadaolevalt ei tee midagi. Milline see ClO2 conts. siis tuleb kui inimesed seda mms lahust valmistavad? Kui ohtlik see on? Seda tahaks teada.
    Lisaks on hulk artikleid ClO2 kasutamisest nö veepuhastajana. Mitmeid on ka selle aine kasutamisest pindmise desinfektsiooni vahendina. Sissejoomiseks ClO2 ja klooriühendid ilmselgelt ei sobi, aga paistab et pindmise desinfektsiooni/steriilimise vahendina töötab see ClO2 tõhusalt.

    1. MMS’i tarvitajad väidavad, et kasutavad 28% lahust 1-3 tilka poole klaasi vee kohta. Võtteks aluseks standartse tilga mahu (0,05ml) ja klaasi mahu (250ml) ning jättes välja happe koguse (sest ei tea, kui paljuga nad segavad) siis tuleks lõppkontsentratiooniks ~242-726 mg/L

      Ma pole mingi keemik, parandage, kui olen eksinud.

  4. Aga lugupeetud teadlased, mis takistab võtmast inimeselt bakterioloogilist analalüüsi ja analüüsi parasiitidest enne ja pärast kloordioksiidi manustamist ning avaldada see pilt või vähemalt omada huvi seda uurida?

    1. Inimese mikrofloora on asi, mida alles uuritakse. Me teame juba nii mõndagi selle kohta aga arvestades seda, et iga inimese raku kohta elab su kehas 10 bakteri rakku (sa oled rohkem bakterite kogum kui inimene) ning paljud neist on meile ääretult vajalikud, ei ole kasu sellest kui lihtsalt võrrelda enne ja pärast.
      Kloordioksiidi manustamisel ei ole tervisele mingit kasulikku mõju. Me teame seda. Hakkata kulutama niigi vähest raha, mida teadusele antakse, et seda veel enam uurida, on kasutu. MMS ei ravi 95% meile teadaolevaid haigusi – see on kindel. Tegu ei ole imelahusega vaid lihtsalt ühe muidu täitsa põneva ja toreda kemikaaliga, mis on hea oksüdeeria. Selliseid kemikaale on veel päris palju.

      1. Millega me seletame siis tervenemiseid? Aa, neid pole olnudki…

      2. Nii ilusti öeldud, et inimene on keeruline bakterite kogum. Pole uuritud ja ei tahetagi uurida aga vastust juba teatakse… :))

        Kloordioksiidi manustamise kasu pole uuritud – see oleks õige vastus. Uuritud on, et kas on kahjulik ja selle uuringu vastus oli, et ei ole. Miks ei taheta uurida, et kas on kasulik?

        1. On leitud, et 10 ppm kuni 100 ppm kloordioksiid suhkrulahuses pikendas töömesilaste eluiga. Kõrgematel conts. surid aga mesilased üsna ruttu. Jah, aga inimene ei ole mesilane…

          Samas on leitud veel et juba madalatel kontsentr. teeb ClO2 sissejooduna midagi kilpnäärme hormoonidege ning sellest lähtuvalt tekitas hiirepoegadel ajuarengupeetust ja nood olid ka kasvult väiksemad – Seega kasvavatele organismidele, st. lastele mitte anda.

          Paistab ka et üsna hõlpsalt lõhub vererakke/ vähendab hemoglobiini taset, nii hiirtel ja ahvidel, suht madalatel conts…

          Usutavasti kui panna 1-2 tilka seda mms-i omale joogivette, ei juhtu midagi, aga juba vahemikus 10-20 tilka võtab põhja alt ära. Pudeli jood siis oled ilmselt haiglas ja tehakse verevahetust vms., enne kiirabi oksendad ja pasandad kõik kohad täis… st. ”puhastud”.

  5. Vabandage, kuid veel üks küsimus- kas asjaolu: ” SOLUMIUM WINS “GRAN PRIZE” 2015
    The Swedish Chamber of Commerce announced Dr. Zoltán Noszticzius and his application about Solumium as the winner of the 2015 interdisciplinary innovation award.
    Visit our MEDIA menu to see photos of the Gran Prize ceremony.” on ka lihtlabane reklaam ja ei oma mingit tegelikku alust? Vabandage, kuid kas te lugesite, mis on Solomiumi toimeaine? Kas te leidsite aega lugeda ka nende postitatud Tagasisidet, mis antud auhinna kontekstis ei saa ju kuidagi olla lihtlabane reklaam, või on teil samuti ka tõendeid , et Rootsi Kaubanduskoda on kamp ajudeta idioote? ja kõige viimaseks: Kuidas saab niiiiii mürgine ja plahvatusohtlik aine sattuda meie suhu, limaskestadele, avatud juurekanalitesse, ravida nendest põletiku ning võita maineka Kaubanduskoja auhinna AASTAL 2015? Ega ma küsin, sest kuna ma ise ei suuda seda mõista ja teie ju olete Tartu Ülikooli bioloogia doktorant ning otsustasite meile asja selgeks teha.

  6. Vabanda Nipi aga see info on kasutu. Ei patendid ega mingid random kaubanduskodade auhinnad ei ole asendus meditsiiniteadusele. NaClO2 on kaua aega teada tuntud aine. Seda on kaua aega kasutatud ka alternatiivmeditsiini ringkondades (kahjuks). Kui selle toime oleks selge ja ulatuks kaugemale platseebo efektist, oleks me seda toimet juba teaduses kirjeldanud. Kas on võimalik, et ma eksin ja tegelikult ongi MMS imeravim? Võibolla mingi väga spetsiifilise haiguse vastu. Aga 95% kõikidest haigustest – ei. Mida julgem väide seda suuremad peavad olema tõendid. Ma ootaks aastakümneid kestnud meditsiiniliste topelt-pimekatsete tulemsute meta-uuringut, mis näitaks selget statistiliselt olulist mõju. Praegusi tõendeid vaadates – kui sa kasutad MMSi enda või teiste raviks käitud sa vastutustundetult ja oled ohtlik nii endale kui teistele. Nii lihtne see ongi.

  7. Vabandage, härra Ivo Krustok, kuid kas te just ütlesite, et Rootsi Kaubanduskoda on “random”? Kas selliste sõnadega õpetatakse rääkima ja argumenteerima teaduslike tekstide üle Tartu Ülikooli doktorantuuris, kus te väidetavalt tudeerite? Kas te just väitsite, et mina kasutan MMSi enda või teiste raviks ja olen ohtlik nii endale kui teistele? Ma soovitaksin teil edaspidi oma “teadusavaldustes” lähtuda siiski ainult dokumentidest, millest mina tulin teiega rääkima, kuna te avalikult esinesite asja selgitajana. Mina vaadake ei ole kunagi käinud Tartu Ülikoolis ning selles ülikoolis, kus mina käisin, õpetati meid eelkõige olema inimeste vastu lugupidav ja viisakas.

    Nüüd aga uuesti asjast: Kas te just väitsite lisaks, et antud patent, millele ma viitasin (US 6086922 A), et see info on kasutu? Mis bioloog teist selliste järelduste järel küll saab? Vaadake minule kui kõrvaltvaatajale pakkus see patent just erilist huvi ja seetõttu tõin selle siinkohal ka teiste seast välja. Justnimelt teid bioloogina peaks selle patendi taga olev teadus eriliselt huvitama, kuid teie räägite mulle Google’i ja PubMedi otsingutest, mis jälle siit, kust mina vaatan, tundub veidrana. Patendi omanik on nagu te ka ise lugeda võisite Oxo Chemie ning teie lemmik (ka minu mis siin salata) otsingumootor Google juhatab mind kõigepealt lehele: http://www.biocentury.com/companies/oxo_chemie_ag , kus on kuupäevaga 8/8/2000 avaldatud uurimus, mille sissejuhatuses kõlab: “Oxo Chemie completed enrollment of 240 HIV patients with <=50 CD4 T cells/mm3 in a placebo-controlled North American Phase III trial of its Macrokine (WF10) tetrachlorodecaoxygen chlorite compound to treat late-stage HIV…" Kuna info peaks just teile huvi pakkuma ja te ise ei leidnud ning uuring ise on tasuline, siis siit saate mitteostmise soovi korral lugeda pressiteadet : http://www.prnewswire.com/news-releases/oxo-chemie-presents-exciting-data-of-quantitatively-detectable-changes-of-gene-expression-pattern-in-macrophage-and-pbmcs-of-patients-treated-with-wf10-at-the-4th-international-workshop-on-hiv-cells-of-macrophage-lineage-and-ot-77481377.html
    Nii, siitpeale peaks vist olema selge, et teie esitatud kriteeriumitele vastav uuring on lõpetatud ning väljatöötatud ravim on toodud turule. Kui ma nüüd lähen selle esialgselt esiletoodud patendi juurde tagasi, siis mida ma näen? The chlorite matrix is an isotonic solution containing 5 to 100 mMol ClO2- per liter of solution.
    Ma palusin, et teie kui bioloogia tudeng meile neid mõisteid selgitaksite, kuid teie leidsite, et see info on kasutu? Kuidas on see võimalik? Ja kas te teadlikult kirjutasite ClO2 asemele NaClO2? Miks te üldse siis selle artikli kirjutasite, kui teie siiras soov ei olnudki asja selgust tuua?

    Olgu, võtame siis lihtsama asja- ja ma ütlen veelkord, et ma ei väida midagi, vaid samuti üritan uurida ning asjast selgust saada. Trükin Google otsingusse "water purification drops" – lähen esimesele ettejuhtuvale lingile ning loen: "Chlorine dioxide is not harmful to ingest regularly and does eliminate Cryptosporidium, and unlike most pump filters, this method eliminates viruses. " …järgmine leht… "Our EPA registered chlorine dioxide formula" OIOIOIOIOI- kuidas on võimalik, et EPA on registreerinud NII MÜRGISE TOOTE INIMESTELE SISSEJOOMISEKS? ning kas te tõesti usute, et kõikidel nendel toodetel väited ClO2 sissejoomise ohutuse kohta on teaduslikult tõestamata?

    Tuletage mulle meelde, millistel alustel Teie nüüd väitsitegi (st see teie enda parameetrite järgi tehtud metauuring), et tegu on mürgise ja ohtliku ainega? Ise te ju ütlesite, et mida julgem väide, seda suuremad peavad olema tõendid, seega jään ootama neid tõendeid, mis tõestaksid, et JUHUL kui ma kasutan MMSi siis olen ma ohtlik endale ja teistele, sest tegu ON üpris julge väitega!

    Mina endiselt ei ole MMSi mürgiks tituleerijate käest kuulnud või näinud või lugeda saanud absoluutselt mitte ühtegi loogilist, teaduslikku või kallutamata teadusest põhinevat argumentatsiooni. Ka teie kirjutis ei olnud ju muud kui "Kukushin bla bla bla". Aga mida see annab tavalisele inimesele, kes päevast päeva loeb ajalehest, et tegu on mürgiga, kuid kui kasutab internetti vaatab vastu hulganisti põnevat teadustööd?

    Ja veel- kas ma sain õigesti aru, et te alahindate lisaks teaduslikele materjalidele ja platseebot??? see on ka muuseas väga huvitav…

    1. Iseenesest see patent (http://www.google.com/patents/US6086922) räägib ju ClO2- (kloriit) maatriksi lahuse kasutamisest mitte ClO2 kasutamisest. Mida see kloriit maatriks lahus – tetrachlorodecaoxygen (TCDO) endast kujutab, ei tea.. (sellest natuke vikipeedias, paistab et tegu on muuhulgas immunoloogilise adjuvandiga, iseenesest huvitav toimemehhanism). See TCDO pole ju midagi mida saab naatriumkloriti lahuse sidrunhappega segamisel ja tilkadena veesees sisse joomisel…

      Aga rääkides kloordioksiidist, see väide: “Chlorine dioxide is not harmful to ingest regularly …”, see ju põhimõtteliselt lihtsalt irmus pealiskaudne kiidulause ja lähtub väga madalatest kontsentratsioonides mille juures veel (!) mõnekuulise tarvitamise juures pole mõju tervisseisundile täheldatud.

      Kuigi on hulk artikleid mis kinnitavad kloordioksiidi kahjulikku mõju, peamiselt methemoglobineemia põhjustaja ja kilpnäärme hormoonide maha võtjana, siiski, veendumiseks on kõige parem asi ise järgi proovida, st tilguta seda MMS 25-30 tilka omale paar päeva järjest klaasi vette ja joo ära. Ehk pole niigipalju vaja. Tulemused oleks huvitavad teada, kas tuli siis mürgitus või mitte..

  8. Rootsi kaubanduskoda Ungaris (mis selle auhinna välja andis) ei ole ei teadus ega meditsiini organisatsioon – teisisõnu selles diskussioonis random. Ma ei ole ka Tartu Ülikooli doktorant, ega selle artikli autor. Ma vestlen teiega kommentaarides ja ei pea vajalikuks argumenteerida antud juhul teaduslikul tasemel. Minu seisukoht tugineb hetkel eksisterivale meditsiini teaduse konsensusele sest mina ei ole arst ega meditsiini teadlane. Minu arvamus kogu sellest loost on suhteliselt kasutu – ma pole spetsialist. Ma ei väitnud ka, et teie isiklikult kasutate MMSi kellegi raviks. Minu väide oli üldisem – kui sa kasutad, käitud sa vastutustundetult.
    Üldiselt muu sinu jutt on suhteliselt teemaväline. Me räägime MMSi ohtudest ja seda on võimalik väga selgelt kasvõi wikipediast põhikooli haridusega inimesel lugeda: https://en.wikipedia.org/wiki/Miracle_Mineral_Supplement

  9. Tere.
    Ma olen hetkel Manchesteri Ülikoolis, mistõttu mul on isegi parem ligipääs andmebaasidele kui muidu. Pubmed ja Google Scholari valisin ma näiteks üksnes seepärast, et need ei vaja artiklite kättesaamiseks sisselogimist ehk ka “inimene tänavalt” pääseb neis indekseeritud asjadele ligi.

    Samas kui ma praegu üritan infomms.org kodulehele minna saan ma teate, et “Web Page Blocked by the University’s Unified Threat Management System!”, ehk siis Manchesteri Ülikooli arvutisüsteem peab seda lehte ohtlikuks.
    Patentide kohta ütlen, et paistab et patenteerida saab päris uskumatuid asju – olen aidanud tõlkijast sõbral (bio)keemia-alaseid patenditaotlusi tõlkida (kas ka meditsiinis, ei tea, ilmselt ei pea patenteerimiseks juba olema ravim välja töötatud vaid saab üritada ka meetodit patenteerida jms).

    Kahjuks see Rethinking MMS ei ole teaduslik allikas, ega sobi selleks. Tegu on järjekordse Jim Humble “fännisaidiga”, kus autor ise kirjutab suht alguses, et ega ta keemiat eriti ei õppinud, aga tal on “deeper understanding” maailma asjade kohta ja jagab soovitusi MMS1 tarbimiseks.
    OXO keemia HIV-ravi patent võib isegi pädev olla, samas nad ütlevad ise ka et “The data provide evidence for WF10’s potential to achieve sustained down- regulation of inappropriate immune activation” ehk siis ravim surub alla immuunsüsteemi! Tervele või isegi tavalise gripiga inimesele teeks selline asi halba, HIV puhul, kus viirus justnimelt immuunrakke sihib võib selles aga isegi iva olla.

  10. Täpselt. Patente saab registreerida väga lihtsalt ja kontrollimata teadusliku sisuga. Sageli registreeritakse (ikka rahaahnete firmade poolt ; )) patendina ka objekt, mis pole päris lõpuni uuritud, kuid võib mingitki pidi sinna suunda minna (hiljem kasu toota). DDT’d teate? Vot sellel on ka hulganisti patente, kasulikkuse kohta.

  11. Hea autor! Su tekstis on pärast alapealkirja “Mõned ümberlükatud väited MMSinfo kodulehelt” teises lõigus üks lause veidi poolik. Ehk tasuks ära parandada?

    1. Läksin vaatasin kodulehelt, tundub et nad on enamus siinmainitud infot ära korjanud – ka väidet, et kloordioksiid ei kahjusta keha ei leidnud ma enam kuskilt. Oleks pidanud screenshoti tegema?

      1. Oleks pidanud küll, teistmoodi nende vastu ei saa. Hiljem ütlevad jälle, et “me pole väitnud, et ravib”.
        Kuigi vanad screenshotid näitavad selgelt tsitaati Merililt “MMS ravib 95% haigustest”

Kommenteerimine on suletud.