Rubriigiarhiiv: Seminar/üritus

Kas prügi vabariik Eesti või prügivaba riik Eesti?

Mul oli reedel suurepärane võimalus olla Ragn-Sellsi juhatuse esimehe Rein Leipalu töövarjuks. Kuigi tegemist oli Noored Kooli programmi liidriprogrammi ühe osaga, sain ma ka (ülikoolis omandatud) eriala maailma väikse sissevaate teha. Muuhulgas oli mul võimalus viibida konverentsil, kus jagati parimatele prügisorteerijatele (firmad, omavalitsused jmt) auhindu, arutleti ja vaieldi teemal, kas Eestist peaks saama prügivaba riik või hoopis prügi vabariik. Postimees võttis poliitikute debatti kenasti kokku.

Omalt poolt peaks lisama, et erakond Rohelised oli alguses konverentsil osalemise võimalusest ära ütelnud! Külla aga oli saalis härra Lahtvee, kes mõni aeg pärast vaidluse algust ka lavale paluti.

Noppeid rubriigist “poliitiku suu ei valeta”

“See naine, kes pole kunagi sünnitanud ei peagi sünnitama” (Erki Nool toob kujundliku näite praegusest riigihangete süsteemist)

“Senikaua kuni inimesed pole puu otsast veel alla tulnud… me peame panema puu otsa konteinerid!” (Erki Nool jäätmeseaduse väidetavast jäikusest)

“Rohelised on muutnud kõik erakonnad palju rohelisemaks.” Indrek Saar roheliste rollist riigikogus

Küsimus: mis muudaks prügisorteerimise laialtlevinumaks?

Sots.dem. (Saar): MAKSUD!”

Keskerakond (R. Ratas): “blablabla.. TÕDEMUS… ” (Ei saanud aru, mis ta mõtles)

Isamaa/Respublika (Nool): “Kitsaskoht on järelvalve”

Rohelised (Lahtvee): “1. Haritus/info! 2. Mugavus 3. Kasulikkus (maksud?)”

reformi vastus ei jäänud kõrva

Lisaks debatile oli konverentsi kavas ka Allar Jõksi, Indrek Tarandi ja Eesti Energia esindaja sõnavõtud. Tarand jäi meelde mõtlemapaneva näitega Bombay / Mumbay linnast, kus palgati Cleanaway prügi sorteerima, mille tulemusena kõik madalama klassi prügisorterijad, kes end seni nii elatanud olid, jäid töötuks ja prügi sai halvemini sorteeritud kui kunagi varem linna ajaloos… Ehk siis tegutsegem lokaalselt või midagi.

Lisaks oli Tarand kodust kõik rämpsposti kaasa võtnud, et demonstreerida kohta, kus nn prügipüramiidi tipuga peaks tegelema (EL seadusandlus ütleb kenasti, et alustada tuleb prügi tekke vähendamisest, siis suurendada asjade taaskasutust, seejärel materjalide taaskasutust, siis minna alles prügi põletamise ja viimasena ladestamise teed).

Sellega seoses tuli meelde, et keskkooliõpilasena lugesin ma kokku kui palju mingeid a’la K-rauta reklaamlehti oli toodud (neid oli kokku ca 4 sorti sel päeval) ja helistasin kõigisse firmadesse umbes sellise infoga, et

“Tere, meie majas on 35 korterit, täna oli postkastide otsas hunnikus 70 teie brožüüri!”

Vastuseks sain enamasti: “Meie ei vii neid laiali!”

Mille peale ei saanud mina imestamata jätta, et “Aga see on ju teie raha, mis absoluutselt tuulde on lastud?!” Sellepeale ei osanud närvilised sekretärid mulle midagi vastata…

Allar Jõks.. noh. Luges maha oma slaide, mis olid sisukad, aga selleks hetkeks oli mul väss nii peal, et ega ma noist faktidest muud ei mäleta kui seda, et prügimajandus on Eestis üsna ähmane bisnis ja riigikontroll peaks selle asja luubi alla võtma vmt. Eriti arvestades summasid, mis selles sfääris ringlevad.

Eesti Energia aga promos eelkõige oma prügipõletustehast, mis Irus juba vaikselt valmib (seal tuli kenasti välja konflikt Ragn-Sellsi poolt planeeritava prügikütuse põletamise projektiga.. Intriigi kui palju!)

Igatahes oli hariv ja põnev päev. Peaaegu armusin Erki Noolde, tõdesin taaskord roheliste olemasolu olulisust meie poliitikamaastikul ja leidsin, et Ragn-sellsil on maailma tervise suhtes meeldiv visioon.

Tulevikutuulik

Kuidas võiks tulevikus elektrituulik välja näha?

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon kutsub osalema ideekonkursil “TULEVIKUTUULIK”.

Täielikult keskkonnasõbralikud energia tootmise lahendused on meie tulevik ning seetõttu on juba täna taastuvenergeetika tööstus üks kiiremini arenevaid sektoreid kogu maailmas. Ka tuuleenergeetika on viimase 15 aasta jooksul läbinud plahvatusliku arengufaasi ning trendid näitavad, et areng on jätkuv. Samas ei pruugi tänane elektrituulik paarikümne aasta pärast
välimuselt ja lahenduselt olla enam selline kui täna. Arengut suunavad ühelt poolt soov elektrituulikuga toodetud elektri hinda vähendada ja seega vajadus suurendada tuuliku kasutegurit ning teiselt poolt ühiskonna nõudmine, et tuulik peab keskkonda sobima ning inimestele ka meeldima. Käesoleva konkursi eesmärk ongi tekitada innovatiivseid ideid, kuidas võiks tulevikus tuulest elektrit tootev tuulik välja näha.

“Tulevikutuuliku” konkursil on kaks kategooriat. Noorte konkursi
peaauhinnaks on reis tuulikutootja WinWind tehasesse Haminas (Soome) koos tuulepargi ning elektrituuliku gondli külastusega. Auhind sisaldab ekskursiooni, laevapileteid ja majutust Helsingis. Põhikonkursi kategooria peavõitjat ootab uue põlvkonna täishübriidajamiga sõiduauto Toyota Prius ühe kuu kasutusõigus. Lisaks paneb Eesti Energia välja eriauhinna väljapaistvamatele osalejatele – Baltimaade võimsaima tuulepargi külastus Aulepas koos pääsuga elektrituuliku gondlisse.

Konkursi võitjad kuulutatakse välja globaalsel tuulepäeval 15.juunil 2010
ning tööd eksponeeritakse Vabaduse väljaku tunneli Eksperimentaalgalerii
näitusel “Tulevikutuulik” ning kodulehel www.tuuleenergia.ee.

Konkursi “Tulevikutuulik” tööd peaksid:

*        rõhutama tuuleenergia keskkonnasõbralikku olemust;

*        arvestama keskkonda sobivust;

*        olema innovatiivsed nii lahenduselt kui välimuselt;

*        olema suunatud pigem ülehomsesse;

*        mitte lähtuma täna eksisteerivatest tehnoloogiatest.

Konkursitöö koosneb http://www.tuuleenergia.ee/konkursid/ lehelt prinditavast ja täidetud registreerimislehest ja ankeedist ning idee visuaalsest poolest pdf failina. Tööd tuleb saata kinnises ümbrikus pealkirjaga konkurss “Tulevikutuulik” aadressil Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Regati pst.1 Tallinn 11911

Tähtaeg on 31.mai 2010 kell 16.00, aga vormista ja esita oma idee kohe, sest esimesele kahekümnele tulevad kingiks lõbusad tuuleenergia meened!

Ideekonkursi “Tulevikutuulik” korraldaja on Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon ning partneriteks Eesti Kunstiakadeemia, Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011, AS Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõte, AS
Toyota ja OY Winwind.

LISAINFO: www.tuuleenergia.ee

Tartu Keskkonnahariduse Keskus
Keskkonnainfopunkt
Tel 7 366 120

“Nüüd me saame kalakesele tungivalt silma vaadata!”

Talveakadeemia 2010

Ehk mõtisklusi Aleksei Turvoksi juhendamisel läbi viidud kalade lahkamise meistriklassist

(tsitaadi lausus ta hetk pärast seda kui elegantse plumpsatusega oli kala silma klaaskeha tangidega välja pigistanud)

Kui kaladel pole parasiite, on nad terved kui purikad ning veekogu on puhas nagu muiste?

Tegelikult… otse vastupidi! Tervisliku seisundiga veekogus kannavad kalad ohtralt parasiite. Nende parasiitide liigiline koostis annab edasi infot nii kalade toidu kui ka kiskjate kohta. Näiteks talveakadeemial lahatud kaladel praktiliselt puudusid parasiidid, kelle lõppperemeheks on röövkalad. Sellest (küll napi statistilise materjali ausel) võib järeldada, et röövtoiduliste kalade populatsioon on Eestis väga väike – teisisõnu nad on ülepüütud. Küll aga leidsime rohkelt selliseid parasiite, kelle lõppperemeheks on merelinnud või -loomad (hülged).

Hüljeste ja kalatoiduliste lindude (näiteks kormoranide) elujõuline populatsioon on üks põhjus, miks meie kandi kalad nii terved ongi (ja seda juba tegelikult vähemalt viimase 20 aasta vältel). Igasugused seenparasiidid (näiteks ihtüofonoos), kes mõnuga hävitavad norra ja Rootsi ranniku kalu ei saa väga jõudsalt areneda, kuna röövloomad hävitavad nõrgad kalad varakult ja nn a-sotsiaalsete kalade vastuvõtlikku populatsiooni (prükkarite armeed) ei teki. (ehk siis tuberkuloos ei ole tuberkuloosihaige enda mure 🙂 ).

Meistriklassis lahkasime ka lestasid. Leidsime ühe vahva valge 2 cm pikkuse ussi näiteks.

Niisiis on 76 Läänemere kalaliigil parasiteerumas ca 340 liiki parasiite. Oluline on silmas pidada, et just kalad – olles toiduahela keskmeks – on koos oma parasiitide ja nende parasiitidega (hüperparasiitidega) kõige kõnekamaks allikaks meie armsa koduse veekogu seisundi kohta. Jah, me saaksime mõõta raskmetalle hüljeste rasvas, lugeda kokku väärarenguga inimese imikuid, kuid erilist statistikat poleks meil võimalik juba looduskaitselistel/eetilistel kaalutlustel teha (kui palju imikuid meile ikka parasitoloogilisteks ja ökotoksikoloogilisteks uuringuteks antaks – kalade eest, seevastu, ei “seisa” keegi).

Ehk kõige olulisem üldistus, mida üha uuesti tasub merest rääkides välja tuua on fakt, et kui pistad varba vette Viinistul, oled sa ühenduses kogu maailmamerega. Ei ole merede ökosüsteeme. On üks ja ainuke mereökosüsteem. Ja seda suurem on meie vastutus.

Huvitavaid tähelepanekuid:

* Põhjarahvad on osasid kalade usse kasutanud pannirasvana

* Raisakotkad ei haise mitte raibete vaid higi järgi. Raipehais on neil minimeeritud (R-SH rühmade süntees on vähendatud, et vältida konkurentide ligimeelitamist) – kuid higihais – HIRMU lõhn – on tugevnenud, et konkureerivaid raipehimustajaid eemale peletada.

* Parasiitide koevolutsiooni ja soovi mitte tappa oma peremeest illustreerib kenasti süüfilis, mille põlistel kandjatel, indiaanlastel, esineb süüfilise korral midagi nohu taolist.

* Parasitaarne kastratsioon – uss võib kala kõhus nii suureks kasvada, et munarakud ei saa normaalselt areneda. On ka võimalus, et sperma produktsioon tõuseb, kuid selle kvaliteet langeb.

* Linnud vs imetajad – lindude kõige pingelisem toidukonkurents on vanemate ja lastevaheline. Sealt tulenevalt on lindudel ka rohkem parasiite. (lapsed söövad täpselt sama toitu kui vanemad!) Lindudel on ka väga spetsiifilised parasiidid (seltside tasandil, kui mu mälu mind ei peta)

* Ogalikud tantsivad pulmatantsuks lambadat (Turovski sõnad).

Loomingu ja tehnika sünteesist (ja paljust muust!)

Elu kui multiinstrumentalismi projekt | TEDxTallinn.

| TEDxTallinnal räägib Helene Vetik, et mitmekülgsus pole pinnapealsus. Samuti on OLULINE ja asjakohane jutt sellest, et loomeinimesed ja tehnikainimesed peaksid rohkem koostööd tegema.

Mina usun, et see on kindlasti üks võtmetest, mis meie maailma kuhugi paremasse suunda aitaks veerema lükata.

TedxTallinn

Et ümber lükata kuulujutte värske aju surmast tahtsin lihtsalt lisaks rahvusvahelisele Ted-le promoda ka meie Eesti versiooni.

http://tedx.ee/aivar-haller/ Aivar Haller koostöö võimust näiteks.

Skeptikute närvide elustamiseks annan edasi teate astroloogidelt – tulemas peaks olema pöördeline aasta. Paradigmad muutuvad jne… Võib-olla on just koostöö see, millele tasuks mõelda, et maailm ökoloogilisest pudelikaelast välja tõmmata? (Maailma rohelise ajaloo ja ökoloogilise kriisi teemadel ma võtan sõna siis, kui jõuluvana toodud “Maailma uus roheline ajalugu” saab loetud!)

Üleskutse: keskkonnategu 2009

Internetis levib selline info:

Konkursi Aasta Keskkonnategu eesmärk on tunnustada keskkonnakaitse,
-teavituse ja -teadlikkusega silmapaistnud tegusid ning selgitada kõige
keskkonnasõbralikumad organisatsioonid. Konkursil saavad osaleda
üksikisikud, asutused, organisatsioonid, kohalikud omavalitsused,
samuti laste- ja noorteprojektidega tegelevad keskkonnaühendused.

Konkursil jagatakse auhindu kolmes alakategoorias:
1. Keskkonnategu- osalevad keskkonnateadlikkuse tõstmisele suunatud
projektid ja tegevused;
2. Keskkonnateoke – osalevad lastele suunatud keskkonnateadlikkuse
projektid;
3. Keskkonnategija – saavad kandideerida organisatsioonid/ettevõtted,
kes on pingutanud ja investeerinud keskkonnasaaste vähendamiseks,
propageerivad keskkonnahoidlikku tootmisviisi ja/või teadvustavad
avalikkuses säästvat arengut.

Konkursil osalemiseks tuleb täita asjakohane ankeet ning täidetud
ankeet edastada hiljemalt 21. oktoobriks Keskkonnamisnisteeriumisse
e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil
Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, märksõna: „Aasta Keskkonnategu 2009“.

Täpsema informatsiooni leiate www.envir.ee/keskkonnategu ning   http://www.envir.ee/1101939.

Kus viga näed laita, seal registreeri mõttekoda

Ma ei tea, mida mõttetalgud endaga kaasa võivad tuua, aga tingimused on loodud selleks, et kõik võib juhtuda. Mõni küla remondib ehk kultuurimaja ära, mõni kvartal ehk loob nabrivalve, mõni linn ehk muutub rohelisemaks, mõni inimene rõõmsamaks. Võib-olla sünnib mõni väärt mõte? Väga palju väga mõistlikke inimesi on oma aega ja energiat juba panustanud, et see värk käima tõmmata, ma arvan, et üritus väärib osalemist.

Kuuldavasti on korraldajad saanud koolitusi, et märgata ja maha suruda päris hulle ja niisama kisajaid.

Kuuldavasti pole paljud päris täpselt aru saanud, mis värk on…

Aga netis on huvitavaid mõtteid , mis annavad aimu. Rääkimata Minu Eesti Mõttetalgute ametlikust kodulehest.

Aeg-ajalt kokku tulla ei tee kellelegi kahju. Pigem on oht, et sünnib midagi ilusat.
Aeg-ajalt kokku tulla ei tee kellelegi kahju. Pigem on oht, et sünnib midagi ilusat.

Kokkuvõttes võib tegijaid tsiteerides vastata küsimustele nii:

MIDA ME TEEME?

Julgustame kodanikke rohkem algatama, kokku tulema ja koos ära tegema! Loome keskkonna, kus head ideed ja lahendused saavad sündida ning kus inimesed saavad oma ideedele mõttekaaslasi ja toetajaid, kellega koos asi ellu viia.

MIKS ME TEEME?
1. mail tekib või tuleb jagamisele palju häid mõtteid, mis on kas täiesti uued või kellelgi hinges pesitsenud tükk aega.

MIS SAAAB EDASI?
* Pärast 1. maid pakub Minu Eesti toimkond tekkinud ideedele tuge oma veebikeskkonnaga, kus inimestel on võimalik omavahel võrgustuda ja ideid edasi arendada;
* asjatundjad saavad toetada nõuga;
* ettevõtted saavad toetada jõuga;
* Inimesed saavad nii mõttetalgutel kui ka hiljem leida endale palju mõttekaaslasi ja toetajaid, kellega koos ära teha.
* Samuti saab Teeme Ära Minu Eesti toimkond omaltpoolt aidata ja julgustada ideede algatajaid oma ideid ellu viima ning pakkuda selleks neile omapoolselt tuge!
* Väikesed ja kohalikud teod saab kohe ära teha ja selles usaldame täielikult kõiki inimesi, kes neid eest vedada võtavad.

Eks esimesel mail siis kohtume. Kellegagi kindlasti. Mina pole veel mõttekoda välja valinud, aga teen seda varsti. Kui kellelgi on sügav soov teha mõnel teemal v2rskeaju mitteametlik koda, siis andke tuld ja teeme ära. “Kuidas viia keskkonnateadlik mõtlemine osside maailma?” “Kuidas muuta Tartu rattasõbralikumaks” “(mis ainult pähe tuleb)”