16 mõtet “Millest tahate lugeda?”

  1. Kuna MKM saatis ministeeriumitele kooskõlastamiseks energeetika arengukava, kus on sees tuumajaama rajamine aastaks 2023, oleks huvitav kuulata teie arvamusi tuumajaama poolt/vastu. Kas keskkonnariskid kaaluvad tulu üless?

    http://www.postimees.ee/?id=58678

  2. Kas selgitaksite keskmisele lugejaskonnale populaarselt ja lihtsalt biodiiselkütuse laiema kasutuselevõtmise võimalikkusest?

    Lugupidamisega RT

  3. Kuna MKM saatis ministeeriumitele kooskõlastamiseks energeetika arengukava, kus on sees tuumajaama rajamine aastaks 2023, oleks huvitav kuulata teie arvamusi tuumajaama poolt/vastu. Kas keskkonnariskid kaaluvad tulu üless?
    +1

  4. Tahaksin lugeda ka Sirgi Saare kokkuvõtet oma raudteedel kasvavatest liikidest. Uurimistöö, mille ta tegi juba ammu… Ootan huviga.

  5. Muidugi, Helene, kusjuures praegu ma tegelen nende samade andmete uuesti analüüsimisega. Võib-olla saan veel mõne kena joonise juurde vms. Isegi inglisekeelse kokkuvõtte võid saada 🙂

  6. Ajhaa mina tahaks lugeda sellest, miks (teie meelest) on teadusega tegelemine mõttekas 😉

  7. Mind huvitaks, kuidas juhtus nii, et läksite keskkonnatehnoloogiat õppima? 🙂 Kuna endal seisab keskkoolilõpetamine ees ning peast on läbi käinud mõtted sama ala õppida, siis oleks tore kuulda muljeid sellest.

  8. Tuumajaamad ja keskkonnatehnoloogia eriala on täitsa mõeldavad teemad edaspidiseks..
    Lühidalt öeldes tasub keskkonnatehnoloogia valida sel juhul kui sa:
    a) huvitud keskkonnaprobleemaatikast
    b) tahad pigem rakendusliku teadusega tegeleda
    c) jagad midagi kõigist loodusainetest (seda muidugi õpitakse juurde, aga kui keemia tekitab su’s okserefleksi, saab olema keeruline…), tegemist on üsna interdistsiplinaarse alaga.
    KKT-l on ka palju erinevaid suundi, nii et kui sa esialgu päris kindel pole, millist loodusteadust õppida, siis on kkt hea variant, sest õpingute keskel saad spetsialiseeruda ja võib-olla selleks ajaks on mingid eelistused välja kujunenud. Mina tegelesin heitmete töötlemise suunaga (täpsemalt reoveepuhastuse protsessidega), aga variante on väga palju.

  9. Ahjaa.. Mina läksin selle pärast, et ma tahtsin.. (kõlab naiivselt, aga) kuidagiviisi maailma eest hoolitseda 🙂 ja teha midagi tõeliselt kasulikku, aga mitte inimesekeskset (nagu näiteks meditsiin või – õpetamine, mida ma praegu teen) vaid maailmakeskset. Mind huvitas KKT roheline pool rohkem kui tehniline pool, niisiis valisin TÜ ja mitte TTÜ. KKT õppekavas on probleeme, aga samas on ta arenev ala, mis annab võimalused leida nii korralikku tööd kui ka teha akadeemilist karjääri. Ivo ja Kaisa on KKT-ga olnud seotud kauem, loodetavasti nad teevad mingi põhjalikuma analüüsi.

  10. Ma kogun veidi teistelt ka andmeid ja teen ülevaate Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia erialast. Eriti tore oleks veel hiljem juurde teha kokkuvõtted teistes Eesti ülikoolides olevatest keskkonnaga seotud erialadest ka.

  11. Kuna esialgne plaan oli teha ülevaade lähtuvalt enda ja oma kursakaaslaste kogemsutest erinevatel suundadel peab see artikkel praegu ootama paremat aega. Plaan on mingil hetkel ülevaade Eestis võimalikest keskonna alastest kõrgharidustest siiski teha ent kuna Tartu Ülikoolis muudetakse varsti kkt õppekava olulisel määral ei ole praegu vanast süsteemist mõttet kirjutada. Ootame uue õppekava ära ja siis kirjutame.

  12. hei, võtke Tallinna Ülikooli Ökoloogia instituudi rahvast ka kampa, saab mitmekesisema pildi sest meie maapallikesest 🙂

  13. Ma tahaks lugeda ökoloogilise eluviisi müütidest. Mõtlen sellega umbes neid asju, mida reklaamitakse ökodena, aga mis seda tegelikult pole.

  14. See on hea teema küll.. Kui sul on mingit sisendit müütide näol, mida murdma hakata, võid saatma. Muide – sinult ootaks ökoloogilise linnaplaneerimise kohta (Eesti ja/või maailmas) lugu…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kuidas maailm rohelisemaks muutub?