Käsitlen ehk veidi imelikku ja marginaalset teemat, aga see annab võib-olla kena pilgu elutsükli analüüsi maailma. Refereerin ühte asjakohast artiklit neti sügavustest, mis omakorda refereerib ERMi ehk Environmentatl resources managmenti sõltumatut uuringut. Uuring oligi teemal, mis ka minul peast läbi on lipsanud – kas on keskkonnale kasulikum kasutada pabersalvrätikuid või puhurit? Kodus on mul loomulikult käterätik, aga näiteks Raamatukogus või kohvikus või mujal avalikus kohas. Kui mõtlema hakata, siis juba Tartu linnas on nii kohutavalt palju puhureid ja käte kuivatamise pabereid, et nende keskkonnamõju võib olla… uskumatult suur.
Elutsüklianalüüs (LCA – life cycle analysis), millest ma kõnelen käsitleb kogu kätekuivatamise protsessi kuivati või käterätikonteineri valmistamisest kasutamise lõpuni, kusjuures võtab arvesse ka pakendeid, millega paberrätikud kohale tuuakse ja ära viiakse, ning ka prügikasti, kuhu kasutatud rätid visatakse. Arvestab elektritarvet kõigis etappides ning võtab kättekuivati/rätihoidja keskmiseks elueaks 5 aastat (olgem ausad, viie aastaga jõuab mood nii palju muutuda küll, et uus muretseda, eriti peenemates asutustes…). Uuring eeldab, et me kuivatame käsi keskmiselt 30 sekundit ning kasutame kuivatamiseks keskmiselt kahte paberit. Nagu tabelist näha on nii otsese kui energeetilise ressursi kasutus puhuril väiksem.
Kuivati toodab elu jooksul ca 1,6 tonni CO2te, mis on 5100 km pikkuse autosõidu ekvivalent, sama ajaga tekitab keskmine paberikuivatussüsteem 4,6 tonni CO2te, mis on 14,500 km pikkuse autosõidu ekvivalent. Kuivatil on ka väiksem happesuse (SO2 atmosfääri) tekitamise potentsiaal.
Selge see, et puhuri loodussõbralikus on lineaarses seoses ka kasutatud elektritootmismeetodiga. Ma ise küll erilist usku kuivatitesse ei oma. Neil võtab see kuivatamine jube kaua aega, jõuan kiiremini pükstesse või seelikusabasse käed kuivaks tõmmata. Tõsi, olen lennujaamades selliseid ultrakuivateid kohanud, mis ka päriselt käed kuivaks teevad, seda väga väikse aja jooksul…. Samuti on selliseid masinaid, mis sisaldavad kangasarnast asja, mis edasi rullub, ei tea, kus see tuleb, või kus ta minemas on? Kas pestakse puhtaks? 🙂 Kindlasti leidub ka mõni tarkpea, kes antud uuringu teostamisele LCA tegi, edu talle. Aga ühiskondlike hooneid planeerides tasub ilmselt siis silmas pidada, et puhur on tänases maailmas keskkonnale pisut parem variant.