Värske Aju külaline on sedapuhku Marek Vahula, bioloog, kes huvituv nii ebapärlikarpidest kui ka nähtavasti  lindudest. Wabakutselisena uurib ta praegusel hetkel oma lemmiksulelist: herilaseviud. 

Pindala poolest kuulub Lääne-Virumaal paiknev Neeruti maastikukaitseala oma 1272 hektari suuruse pindalaga keskmike hulka. Maastike vaheldusrikkuse poolest on ta aga meie kaitsealade esirinnas. Vaid tunnise matkaga võib leida rabasid, oose, mõhne, vallseljakuid, orge ja neli järve. Vahelduvad kiiresti mitmed metsatüübid- salumetsad, salukuusikud, lodud, rabamännikud ja inimkäte mõjul uued metsakultuurid-kuusenoorendikud.

Põhjalikumalt on uuritud ja käsitletud Neeruti mägedes jääaegset teket ja linnustikku. Nüüd viimasest pikemalt. 1960-1963 valmis Tiit Randlal diplomitöö „Neeruti salukuusikute linnustik”(1). Siis fikseeriti eri proovilappidel eri elupaikades kõik kohatud liigid. Linnuliikide arvuks saadi tollal 122 liiki. Aastast 1984 seiras maastikukaitsealal röövlinde ja linnustikku käesoleva artikli autor. Nii valmis bioloogiaalaste uurimistööde konkursitöö „Neeruti röövlinnud”.(2) See siis Kadrinas 1990 aastal Kadrina keskkooli bioloogiaõpetaja Siret Punga juhendamisel. Põhjalikumalt uuriti röövlinde kuni aastani 1994, edasi vaid üldist linnustikku ja nii kuni aastani 2009 ehk siis kokku 25 aastat. Selle põhjal valmis ja ilmus 2010 aasta märtsis voldik „Mägede linnud”(3).Kõik märgitud uurimistööd on saadaval ka Neeruti Seltsis.

Veerandsaja aastaga saadi liikide arvuks 113. Üldine linnustik on jäänud samaks, endiselt on arvukalt laululinde, röövlinde, järvedega ja väikeste rabadega seotud liike. Lisandunud on händkakk ja kassikakk. Kadunud on võrreldes kuuekümnendate aastatega järgmised liigid: karvasjalg-kakk, õõnetuvi, turteltuvi, siniraag, soo-roolind, nõmmelõoke, tamme-kirjurähn. Nende lindude allakäik on kodumaal olnud üldine, mitte vaid Neerutis. Ehk näitab see seda, et tänu maastikukaitsealale on linnustik püsinud stabiilne. Esindatud on kõik meie lehelinnud, rästad, rähnid.

Mäed on tuntud ka kui hiireviu paradiis. Liigiga on seotud ka kolm omalaadset rekordit: vanim puus püsiv viupesa hakkab saama 31 aastaseks; samas pesas lennuvõimestus 1999 aastal viis poega ning 1989 ja 1990 aastal pesitses mägedes üheksa paari viusid. Viimane fakt kinnitab, et vaheldusrikas maastik soosib viude elu-olu. Mitmekesine maastik meelitab siia igal kevadel pesitsema ka kolm paari herilaseviusid. Ilmselt on omavahel seoses kassikaku tõus üheksakümnendatel ja kanakulli langus. Seoses suurte, kassikakule sobivate raiesmike kiire kinnikasvamisega, võib oodata kassikaku uut langust. Kaheksakümnendate aastate suur raie tõrjus metsaga seotud liigid väikestele järgijäänud metsasaarekestele, aga seoses uue metsapõlvkonna hoogsa sirgumisega on oodata metsaliikide osakaalu uut tõusu. Suurtele lageraiielankidele ilmusid siis uued, avamaastiku liigid: rukkirääk, kiurud, pruunselg-õgija jt. Nüüd on viimased jälle taandumas.

Plaanis on uus Neeruti linnuseire. Kel asja vastu huvi või soov soetada voldikut, andku sellest märku kas Neeruti Seltsile ( neerutiselts@hot.ee )  või allakirjutanule ( marek53@hot.ee ). Iga-aastaseks ürituseks on saamas Neeruti Päev, mille tava algas 2010 aastal, kahe mehe, autori ja Karl Meosi algatusel. See on siis linnupesakastide valmistamine ruumis, Kadrina keskkooli tööõpetuse tundides  ja näidisülespanek vabas looduses. Seljataga on kolm päeva ning tulemas on päev nr. 4, seda 2. mail. Sel kevadel, koguneme kell 14.15 kahe järve vahel piknikuplatsil. Pesakaste tehakse igasugususeid ja kolme äraolnud üritusega on Eesjärve ümbruse metsad juba tehispesi täis. Arenguruumi on Neeruti Päeval palju, sest aega võtab palju enne kui kõik Neeruti metsad pesakaste täis saavad pandud.

Allikad:

1. Neeruti salukuusikute linnustik. Diplomitöö. Tiit Randla, 1963, Tartu ülikool.
2. Neeruti röövlinnud. Bioloogiaalaste uurimistööde konkursitöö. Marek Vahula, 1990, Kadrina.
3. Mägede linnud. Voldik. Marek Vahula, 2010, Rakvere

Lisalugemist Eesti Looduses