Kui mõned kurioosse juhtumid välja arvatud, siis Eesti inimene oma arvamust väga kõvasti välja ei ütle. Kui isegi lätlased aeg-ajalt streigivad, siis Eestlased lihtsalt kannatavad vaikselt ja ootavad, et ehk läheb paremaks. Ah, las ta olla… Küll laabub…. Aga võib-olla oleks praegu see hetk, kus peaks Eesti rahvas pisut kaasa mõtlema. Tulevikku silmas pidades on praegu käsil vähemalt sama kaheldava väärtuse ja suurte kahjulike keskkonnamõjudega projekt nagu omal ajal fosforiidikaevanduste rajamise plaan Pandiverele. Ja kui me oma häält kuuldavaks ei tee – kasvõi ses vormis, et tõstatame täiendavaid tingimusi juhtme ehitajatele – siis oleme kaotajad meie.
Niisiis plaanivad venelased ja sakslased ehitada 1200 km torujuhet mööda Läänemerd, et edastada Siberi gaasi. Projekt on vastuoluline olnud algusest peale. Margaret Thatcher sõnad Helmut Schmidtile: “Aga Helmut, see on ju ohtlik!” Gazprom on muidugi ponnistanud mingi kk. aruande, mis on tohutult paks (üle 1000 lk), aga väga sisutühi. Dokument libistab üle uurimata asjadest ja nimetab kõiki ohte vähetähtsateks ja marginaalseteks. Kuuldavasti korralikku KMHd pole.
Külastasin LK Ringi poolt organiseeritud infoüritust, kus Nord Streami keskkonnamõju uurinud Ivar Puura rääkis mõningatest aspektidest ja hakkasin veidi kuuldu üle mõtteid mõlgutama. Esiteks muidugi soovitan kohustusliku lugemisvaraga tutvuda Erik Puura ajaveebi gaasijuhtme artikliga (ning ka sellega, mis räägib elavhõbedast Läänemeres) ning seejärel läbi lugeda Postimehes avaldatud arvamus Andres Tarandilt.
Noppeid mõjudest (refereerin põhiliselt Tarandit ja Puurasid):
1. Põhjasetete uuringud on seni keskendudnud pealmise 5 cm peale, mis on settinud ajal, kui Läänemerd juba kaitsma hakati. Veidi sügavamal (10- … cm) on merepõhi dioksiinide, elavhõbeda ja muude mürkide rikas. Miinide õhkimine merepõhjas, aga samuti toru aluse ehitamine segab põhjamuda kõvasti läb, seda sügavamalt kui 5 cm. Kogu saast läheb ökosüsteemis ringlusse ning jõuab kaladesse, mida soomlased juba praegu kõrge dioksiinisisalduse tõttu ainult Brüsseli eriloaga söövad. (I. Puura loengus nägi vahvaid pilte väärarenguga lastest ja haigustest, mida Soomes liiga palju lõhet tarbinud inimestel esines)
2. Sõjaaegadest lebab Suursaare lähedal merepõhjas 25 sõjalaeva kõikmõeldava moonaga ning Soome lahe keskel, umbes Helsingit Lahemaaga ühendaval sirgel, veel 40 sõjalaeva. Neile lisaks on miiniväljadelt hulpinud ja ujunud ning hiljem merepõhja vajunud meremiine, mille hulka Soome keskkonnamõjude hinnang mõõdab arvudega 600–900, Eestile antud nn Espoo konventsiooni aruanne aga 20ga. Meremiinide lõhkamise tagajärjel vabanevad setetest eelmainitud mürkkemikaalid, rääkimata ohust, et kõiki pomme ei likvideerita ja nad plahvatavad kalli juhtmekese katki, mis (kasvõi selle parandamine) kindlasti ilma kk.mõjuta pole.
3. Tarmo Soomere on välja toonud, et kaasaegseid uurimistulemusi ei olnud kasutatud, näiteks ohtlike ainete ja setete edasikande hinnangutes kasutati aastakümneid vanu järeldusi, mis on viimase aja teadustulemustega selgelt ümber lükatud. Eestlastele – Igasugused lainete ja hoovuste mudelid näitavad, et kõik reostus, mis Läänemerel toimub, uhutakse eelkõige meie randa (vastupidiselt müüdile, et ta Soome läheb). Praegu on juhe plaanitud teha Soome vetesse, aga meie piiri äärde. Ja pole ju vahet, meri on meri. Hülgel ja kilul pole passi.
4. Andmed teostatavate tööde mõju kohta on lünklikud (kas miinid õhatakse või tuleb juhe sik-sakkis, kui palju pinnast üles raputatakse jne). See, mille kohta pole midagi neutraalset teada, sellest libistatakse üle.
5. Naftavedu, mis aastal 2007 jõudis 7000 tankerini aastas, käib suhteliselt kitsas (kolm kilomeetrit) koridoris Soome lahe keskel gaasitoru kohal, ohustades seda suurõnnetuse puhul ja koos teisest mastist laevadega ankrute heitmisel.
6. Osmussaare lähedased seismiliste rikete mõjud (maavärinad) on täiesti arvestamata ja uurimata.
7. Toru plahvatamise gaasimõju on teadmata. Norrakad on seda veidi mudelitega uurinud (seoses Inglismaa gaasijuhtmega), aga midagi väga täpset mudelitega teada ei saadud.
8. Venemaa ei ole esitanud mingit keskkonnamõjude hinnangut ega lasknud kedagi Suursaare juurde. Põhjendus on tore: Venemaa pole Espoo konventsiooni ratifitseerinud. Venemaa duuma otsus tühistab piiriülese mõju keskkonnale!
9. Projektiga on juba löödud kiil EL vanade ja uute liikmete vahele. See asi süveneb, sest miks peaks tohutu keskkonnakahju hinnaga läbi lastama Vene ja Saksa eraprojekt, eriti arvestades, et Venemaa energiapartnerina pole seni väga suurt stabiilsust üles näidanud? Poliitilistest aspektidest räägib üsna ilusasti Tarand, ei hakka siin rohkem peatuma.
Praegu on EL-s “läänemere hääleks” läti lobist Baumanis, kuid palju mõju on temalgi. Meie hääl EL-s, Andres Tarand, on vaikselt sõna hakanud võtma. Kuna tema kk.nõunikuks on Peep Mardiste, Rohelise liikumise tegelane, geograaf ja muidu kk.teadlik inimene, siis on loota, et ehk tõmmatakse noist kanaleist projektile pidurid peale.
Ma pole mingi NIMBY inimene, tõenäoliselt ma ei protesteeriks paekivi kaevandamise vastu oma suvila lähedal – KUI on tehtud vastavad uurimused, kõik on normaalselt/ohutult läbi mõeldud ja teostatud. Tõenöoliselt ma lepiksin isegi väikse tuumajaamaga oma kodu läheduses, juhul KUI… Aga praegu on käsil tohutult suure ja läbiuurimata kk.mõjuga projektiga, mille halbu tulemusi maitsevad tõenäoliselt peale meie ka meie lapsed ja lapselapsed jne.. Kui nad just Läänemere äärest ära ei koli, pärast seda, kui viimasedki elusorganismid siit välja on mürgitatud.
Võib-olla on ka gaasijuhtme puhul kõige õigem esitada nõudmisi trassi ehitajatele. Kõrgendatud kk.ohutus, täpsemad uuringud jne… See pidurdaks projekti kulgu sedavõrd, et me saaks reaalsetest mõjudest sotti. Samuti – kui juhe tuleb, tulgu ta siis nii turvaliselt kui võimalik, meil on EL kodanikena õigus ja kohustus selle eest seista, et meie arvamusele (tervisele ja heaolule) lihtsalt pähe ei astutaks. (Mitte et ma teaksin, KUIDAS seda arvamust kõige mõistlikum oleks avaldada, või KUHU peaks kirju kirjutama… 🙂