Sildiarhiiv: jõuluehted

Värske Aju jõulutervitus koos viie kõrvukrätsuga!

Taas- ja uuskasutuse musternäidised – kodukootud kõrvurätsud!

jõulutervitus 1
Kodukootud kõrvukrätsud Harjumaalt, Tallinna Kristiine linnaosast (kuuseeheteks mõeldud). Autor: Helene.

Väike meeldetuletus, et jõule on võimalik pidada ka nii, et ühest planeedist ei jää väheks.

  • Kinkida ei ole mõtet asju, mis on “nunnud ja naljakad” aga mida pole kellelgi tegelikult vaja (helendavad põhjapõdra sarved, šokolaadi fondüükomplekt ühele jne). Muidugi, kui sa oled need nunnud ja naljakad ise teinud ja sellega silmnähtavalt vaeva näinud, siis see kindlasti rõõmustab su sõpru. Umbes nagu isased linnukesed, kes ehitavad uhkeid pesi, et partnerit ligi meelitada. Aga kui kinkida, siis eelkõige midagi, mida vähemalt natuke on vaja ka.
  • Kui raha on üle ja hirmsasti tahaks midagi kinkida, aga sõpradel tegelt on endal ka pappi – anneta neile, kellel päriselt raske on.
  • Kui raha on puudu, siis tee, mis sa teed, aga ära võta kinkide ostmiseks laenu. Päris tõsiselt. 
  • Üks päev enne jõule pole mõtet tõmmelda kaubanduskeskustes – pigem on see aeg puhkamisel, et pühasid saaks nautida värske enesetundega. Su pere ja sõbrad tahavad jõule pidada koos sinu, mitte su imetlusväärsete kingipakkidega. Kui nad siiski eelistavad viimast, on aeg väikeseks mõtiskluseks.
  • Pakkepaberit on võimalik järgmine aasta uuesti kasutada – ära rebi pakke lahti!
  • Kui saada nostalgliselt tigupostiga kaarte, siis Eesti Postil on olemas loodussõbralikud ümbrikud + alati võid kasutada uuesti vanu ümbrikke.
  • Sööma ei pea seni kui enam ei mahu. Nii palju süüa ei pea üldse ostma, et selle söömisest halb hakkab. Kõik jõulutoidud ei pea sisaldama 95% liha. wink-wink.
  • Tegelikult ei ole ökoloogilises plaanis väga suurt vahet kas plastik kuusk (mida kasutatakse mitu aastat) või päris kuusk. Tarneahelat ja Eesti geograafilist asendit arvestades on päris kuusk tõenäoliselt mõttekam. Igatahes pole selle üle mõtet oluliselt stressata. RMK kodukal on infot ka neile, kes tahavad puu metsast tuua (aga too siis juba naabrile ka, sest kui sa kuskile pärapõrgusse sõidad, on su bensu CO2 jälg on suurem kui 5 plastikkuuske).
  • Kui sa väike olid, siis kui palju kinke sa said iga aasta jõuluvanalt? Tõenäoliselt vähem ja vähem hinnalisi kui on kingikuhilad praegu. Planeedi õnneindeksi järgi pole meie õnnetunne suurematest kingihunnikutest aga kasvanud. Võib-olla on meie muretsemise ja õnnetusetunde põhjused tegelikult mujal kui jõulukinkides? Äkki me peaksime üksteisega lihtsalt rohkem rääkima? Äkki me peaks, ma ei tea.. kallistama üksteist?

Teeks äkki sel aastal nii, et meie ökoloogiline jalajälg ei tõuse pühade ajal hüppeliselt? 🙂

800px-Noor_kõrvukräts_portree
Noor kõrvukräts Lääne-Virumaalt. Wikimedia commons.

 

Häid jõule ja palju huvitavaid mõtteid kõigile Värske Aju sõpradele!