Olles Nõo pärismaalastega ühte paati astunud ja ausalt maale elama kolinud, tuleb ka minul kohustuslikus korras avaldada kodulooline lugu.  Minu majast voolab umbes 50 meetri kauguselt mööda jõgi. Purtse jõgi. Täpsemalt öeldes, see haru Purtse jõest, mis saab toitu ka kaevandusvetest, seetõttu minu maja juures jõgi jäässe ei lähegi. Küll aga jäätub osa jõest, mis jääb kaevandustest ülesvoolu ja tugevalt allavoolu ning lisajõed ka.

Punasoo idaservast algav Purtse jõgi on 51 km pikk. Vanasti hinnatud kalajõest on nüüdseks, pärast loodusthävitavat nõukogude liitu üks reostatumaid jõgesid Eestis. Enne kiviõlitööstuse alustamist oli Narva jõe järel tegemist tähtsuselt teise lõhejõega! NSV-liidu lõpus võis aga jõge pidada ökoloogilises mõttes surmatuks. Kiviõlitööstus oma endisel kujul on peatunud, kuid tööstus kui selline toob Ida-Virus leiva lauale senini. Hetkel tegutseb jõe vahetus läheduses Püssis puitlaastplaate tootev keemiatööstusettevõte AS Repo ning Kiviõli külje all Kiviõli keemiatööstus. Mõlemate puhul on üles kerkinud ka reostuse probleeme.

Niisiis asub minu kodu Savala külas jõe vahetus läheduses. Kuigi ülesvoolu jäävad vaid väikesed külakesed ja üksikud talud vahutab jõgi mõnuga juba siin. Ilmselt on tegemist põllumajandusreostusega ning keskkonnaameti poolt tähelepanuta jäetud kanalisatsiooni väljavooludega..

Imelikul pildil on koos õpilastega avastatud tundmatu ainega (tõenäoliselt väetise) kotid vanas kolhoosi laos. Pole vaja vist lisada, et ladu asub samuti jõe lähedal, katus lekib, muldpõrand, leidus ka rohkelt loomajälgi kogu krempli ümbruses…

Kas Purtse jõgi on siiani surnud? Uuringud näitavad, et kuigi jõgi on nüüd puhtam kui nõuka-aja lõpul, on jõesängis ladestunud suures koguses naftasaaduste ja aromaatsete süsivesinikega reostunud muda. Purtse jões ning tema lisajõgedes Erra ja Kohtla jões on kokku hinnanguliselt 32 000 m³ vedelat naftasaaduste jääkidega reostunud muda, lisaks umbes 500 m³ tahkestunud naftasaaduste jääke Erra jõe kallastel.

Praegu on muidugi olukord hoolimata kõigest paranemas. 2008-ndal aastal võis ajakirjandusest leida rõõmustavaid viiteid lõheliste edukale taasasustamisele jões. Praeguseks on valminud ka kalatrepp Purtse jõe hüdroelektrijaama juures.

P.S. kui keegi oskab anda täpsemat koostist erkroosale, -kollasele ja -rohelisele pulbrilisele ainele, mida kolhoosides (tõenäoliselt väetisena) kasutati – siis palun! Minu õpilased on asjast väga huvitatud. Kui Savalasse tagasi jõuan, räägin ka vallaametnikele meie väikesest “aardejahist.”

Allikad:

ajaleht Põhjarannik

Kalev.ee

Eesti Päevaleht

Pildid: internett + õpilase foto.